Haridus
Haridus mõjutab meie võimalusi kogu elu jooksul – alates lasteaiast ja koolist ning lõpetades erialavalikute, tööelu ja elukestva õppega.
Haridusstatistika aitab mõista, kuidas Eesti inimesed õpivad, milline on nende haridustase ning kuidas muutuvad õppimisvõimalused ja haridustee eri eluetappides.
Haridusstatistika annab järgmist teavet:
- milline on elanike haridustase;
- kui palju lapsi osaleb alushariduses;
- kui palju on õppijaid üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses;
- kui palju on õppeasutusi;
- kui palju on teistest riikidest pärit üliõpilasi;
- kui levinud on õppimine täiskasvanute hulgas;
- kuidas ettevõtted panustavad töötajate koolitamisse.
Statistikast saab teada ka, kuidas muutuvad ühiskonna vajadused ning kas inimestel on võrdsed võimalused haridust omandada ja oma oskusi arendada. Samuti võimaldab haridusstatistika hinnata, kuidas on haridus seotud tööturu, piirkondliku arengu ja Eesti tulevase tööjõuvajadusega.
Haridusstatistikat kasutatakse nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. See võimaldab võrrelda Eesti haridust teiste riikide haridusega ja toetab hariduspoliitiliste otsuste tegemist.
Täpsem ülevaade Eesti haridussüsteemist, Eestis tehtavast haridusstatistikast, haridusega seotud klassifikaatoritest ja kasutatavatest mõistetest on statistikaameti ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud haridusstatistika käsiraamatus.
Kõrgharidusega inimeste arv, 2026
| Harju maakond | 252 074 |
|---|---|
| Hiiu maakond | 2 139 |
| Ida-Viru maakond | 38 927 |
| Jõgeva maakond | 5 659 |
| Järva maakond | 5 975 |
| Lääne maakond | 4 873 |
| Lääne-Viru maakond | 13 114 |
| Põlva maakond | 5 021 |
| Pärnu maakond | 21 075 |
| Rapla maakond | 7 244 |
| Saare maakond | 7 526 |
| Tartu maakond | 55 356 |
| Valga maakond | 6 016 |
| Viljandi maakond | 9 953 |
| Võru maakond | 7 250 |
Tasemehariduse omandajad hariduse liigi ja astme järgi, 2016–2025
Ühik: tuhat
| 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Õppetasemed kokku | 289,6 | 290,5 | 291,8 | 294,3 | 298,0 | 300,0 | 307,7 | 310,4 | 310,8 | 307,5 |
| Üldharidus kokku | 149,2 | 153,3 | 156,7 | 158,7 | 160,8 | 162,6 | 169,1 | 171,2 | 171,0 | 171,4 |
| ..põhiharidus | 122,9 | 126,4 | 129,3 | 131,1 | 132,1 | 133,0 | 138,3 | 138,3 | 136,2 | 134,6 |
| ..üldkeskharidus | 26,2 | 26,9 | 27,3 | 27,6 | 28,8 | 29,6 | 30,8 | 32,9 | 34,9 | 36,8 |
| Kutseharidus kokku | 25,1 | 24,1 | 23,4 | 24,0 | 25,5 | 25,9 | 25,5 | 26,3 | 27,6 | 25,1 |
| ..kutseõpe põhihariduse nõudeta | 1,1 | 1,1 | 1,2 | 1,4 | 1,5 | 1,6 | 1,5 | 1,7 | 2,1 | 1,7 |
| ..kutseharidus pärast põhiharidust | 18,0 | 18,2 | 18,3 | 18,6 | 19,7 | 19,8 | 19,7 | 20,2 | 21,1 | 19,8 |
| ..kutseõpe keskhariduse baasil | 6,0 | 4,8 | 3,9 | 4,0 | 4,3 | 4,4 | 4,2 | 4,4 | 4,3 | 3,7 |
| Kõrgharidus kokku | 47,8 | 46,2 | 45,8 | 45,2 | 45,3 | 44,6 | 44,1 | 44,6 | 45,5 | 47,5 |
| ..rakenduskõrgharidusõpe | 13,4 | 12,9 | 12,6 | 12,0 | 11,7 | 11,5 | 11,2 | 11,3 | 11,5 | 11,8 |
| ..bakalaureuseõpe | 16,8 | 16,1 | 15,8 | 15,7 | 16,0 | 15,8 | 15,9 | 16,5 | 16,9 | 17,7 |
| ..integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe | 3,3 | 3,2 | 3,2 | 3,2 | 3,3 | 3,3 | 3,3 | 3,4 | 3,5 | 3,7 |
| ..magistriõpe | 11,6 | 11,5 | 11,8 | 12,0 | 12,0 | 11,7 | 11,4 | 11,2 | 11,3 | 11,8 |
| ..doktoriõpe | 2,6 | 2,5 | 2,4 | 2,3 | 2,3 | 2,4 | 2,3 | 2,3 | 2,3 | 2,5 |
Õpetajate päev: 10 fakti Eesti õpetajate kohta
5. oktoobril tähistatakse nii Eestis kui mujal maailmas rahvusvahelist õpetajate päeva. Vaatame, mida näitavad andmed* Eesti õpetajate kohta!
9. klassi õpilasi on sel aastal sama palju kui eelmisel, mõne aasta pärast olukord muutub
2025/2026. õppeaastal õpib 9. klassis 15 874 õpilast, kuid juba paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi väiksemad aastakäigud, mis toob kaasa lõpetajate arvu selge languse. Selle muutuse mõistmiseks vaatame, kuidas on põhikooli lõpetajate arv Eesti maakondades viimase 25 aasta jooksul muutunud.
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.