Haridus

Tänapäeval on võimalik igal ajal vahetada elukutset, omandada uus eriala või avardada teadmisi üldhuvitavatel teemadel.

Haridustee algab maast madalast, esialgu lasteaias ja jätkub koolis. Paljud õpivad kogu elu. Täiskasvanute õppimisvõimalused on mitmekülgsemad kui iial varem. Peale ülikoolide võib teadmisi omandada koolituskeskustes ja lühikursustel, järjest rohkem on e-õppe koolitusprogramme, mis on muutnud ka rahvusvahelised õppimisvõimalused kättesaadavamaks.

Haridusstatistika annab infot õppevaldkondade, õppeasutuste, hariduskulutuste, hariduse omandajate ja kooli lõpetanud inimeste kohta. Tasemehariduse andmed pärinevad Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Täiskasvanute hariduse andmeid kogume rahvusvaheliselt koordineeritud uuringutega (tööjõu-uuring, täiskasvanute koolitus, täiskasvanute koolitus ettevõtetes).

Haridusstatistikast saab teada,

  • kui palju on meil erinevaid õppeasutusi;
  • kui suur on lasteaedades käivate ja koolides õppivate laste arv;
  • milline on meie riigi elanike haridustase;
  • kui palju on meil teistest riikidest pärit üliõpilasi;
  • kui palju lapsi ja noori tegeleb huvitegevustega;
  • kui populaarne on õppimine täiskasvanute hulgas;
  • kuidas ettevõtted panustavad oma töötajate täienduskoolitusse.

Hariduse andmeid avaldame nii riigisiseseks kui ka rahvusvaheliseks kasutamiseks. Rahvusvaheline haridusstatistika võimaldab võrrelda Eesti ja teiste arenenud riikide hariduspoliitikat ning kasutada seda infot paremate otsuste langetamiseks.

Täpsem ülevaade Eesti haridussüsteemist, Eestis tehtavast haridusstatistikast, haridusega seotud klassifikaatoritest ja kasutatavatest mõistetest on kättesaadav statistikaameti ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud haridusstatistika käsiraamatus.

Kõrgharidusega inimeste arv 427 665
5,7%
2023
Ilma hariduseta vähemalt 15aastased 2 467
1,2%
2023
Koolieelsetes lasteasutustes õppijate arv 68 983
3,0%
2022
Tasemehariduses õppijate arv 239 tuhat
2,4%
2022
Täiskasvanute koolituses osalenute osatähtsus 45 %
2022
Kõrgharidusega inimeste arv | 2023
Tasemehariduse omandajad hariduse liigi ja astme järgi | 2013 – 2022
Ühik: tuhat
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Kokku 226,2 222,9 221,9 222,1 223,6 225,9 227,9 231,6 233,0 238,7
Üldharidus 140,5 142,5 145,9 149,2 153,3 156,7 158,7 160,8 162,6 169,1
..põhikooliaste 113,6 116,3 120,0 122,9 126,4 129,3 131,1 132,1 133,0 138,3
..gümnaasiumiaste 26,9 26,2 25,9 26,2 26,9 27,3 27,6 28,8 29,6 30,8
Kutseharidus 25,7 25,2 24,9 25,1 24,1 23,4 24,0 25,5 25,9 25,5
..põhihariduse nõudeta kutseõpe 0,4 0,4 0,8 1,1 1,1 1,2 1,4 1,5 1,6 1,5
..põhiharidusel baseeruv kutseõpe 14,3 14,5 16,4 18,0 18,2 18,3 18,6 19,7 19,8 19,7
..keskharidusel baseeruv kutseõpe 11,1 10,2 7,7 6,0 4,8 3,9 4,0 4,3 4,4 4,2
Kõrgharidus 60,0 55,2 51,1 47,8 46,2 45,8 45,2 45,3 44,6 44,1
..rakenduskõrgharidusõpe 17,9 15,7 14,2 13,4 12,9 12,6 12,0 11,7 11,5 11,2
..bakalaureuseõpe 22,7 20,5 18,9 16,8 16,1 15,8 15,7 16,0 15,8 15,9
..integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe 3,7 3,6 3,3 3,3 3,2 3,2 3,2 3,3 3,3 3,3
..magistriõpe 12,7 12,4 11,8 11,6 11,5 11,8 12,0 12,0 11,7 11,4
..doktoriõpe 3,0 2,9 2,8 2,6 2,5 2,4 2,3 2,3 2,4 2,3

Uudis

Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud õppeaastal üle 23 miljoni euro maksutulu

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.
Loe edasi 13. märts 2024
Blogi

Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.
Loe edasi 12. märts 2024
Blogi

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.
Loe edasi 14. detsember 2023