Tule tööle
Uudis
Esita andmed statistikaametile...ühe hiireklõpsuga?
Statistikaamet kogub ettevõtetelt ja teistelt asutustelt igal aastal andmeid ligi 100 küsimustikuga. See on märkimisväärne koormus – kas vajalikke andmeid ei saaks lihtsamalt kätte? Statistikaamet töötab selles suunas, et võimalikult suurt osa aruannetest saaks tulevikus – piltlikult öeldes – esitada ühe hiireklõpsuga.
Uudis
Statistika tegemises võetakse kasutusele uus tegevusalade klassifikaator EMTAK 2025
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet hakkab uue klassifikaatori järgi andmeid avaldama järk-järgult 2026. aastast.
9
detsember
Tule tööle
Uudis
Uus ärianalüüsi tööriist eesti.ee lehel on kõigile ettevõtjatele tasuta kättesaadav
Ettevõtjatel on nüüd võimalik saada põhjalikum ülevaade oma ettevõtte finantsandmetest. Statistikaameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös loodud ettevõtte elujõulisuse indeks koondab majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide alusel kogutud andmed eesti.ee lehele ühtselt kokku.
Uudis
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Uudis
Viie aastaga jõuab Eesti kõrgkoolidesse 40% põhikooli lõpetajatest
Statistikaameti andmetel jätkas 2020. aastal põhikooli lõpetanutest eelmisel ehk 2024/25. õppeaastal Eesti kõrgkoolides 40%. Eelkõige jõudsid noored kõrgkooli gümnaasiumihariduse kaudu. Kokku jätkas möödunud aastal Eesti haridussüsteemis 52% neist noortest, kes viis aastat tagasi lõpetasid põhikooli.
Uudis
Just need on kõige populaarsemad erialad kutse- ja kõrgkoolides
Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.
Uudis
Enam kui pooled eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppinud välisüliõpilased töötasid õpingute kõrvalt
Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot.
Blogi
Välisüliõpilased töötavad Eestis üha enam haridusvaldkonnas
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased.
Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.
Blogi
18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.
Blogi
"Andmeteadus on meile kõigile!" kinnitab noore statistiku preemia võitja
Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia sai sel aastal Artur Tuttar, kes uuris oma magistritöös, kuidas võimsaid masinõppe mudeleid kindlustusvaldkonnas rakendada. Artur on tõeline andmefänn, kes loodab andmete abil paremaks teha nii kindlustusvaldkonda kui maailma laiemalt.
Blogi
Kõrgem kraad, kõrgem palk? Uuring kinnitab, et iga viies inimene saab pärast kooli lõpetamist kõrgema palga või uue ameti
Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.
Blogi
Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.
Blogi
Kui kaua Eesti lapsed kooli lähevad?
Kui palju lapsi käib koolis samas kohalikus omavalitsuses, kus nad elavad? Aga millistes piirkondades võtab kooliminek kõige kauem aega? Meie kaardiloolt näed täpsemalt!
Blogi
Kuhu koonduvad Tallinnas kõrgharitud ja jõukad, kus elavad noored, kus eakad?
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2023“ parima infograafika auhinna said Riin Aljas, Toom Tragel, Mart Nigola ja Delfi Meedia koostatud Eesti Ekspressi artikliga „Sisesta oma aadress ja vaata, kuidas sinu kodukoht Tallinnas muutunud on“. Andmemassiiv paljastab, kuidas igal Tallinna tänaval elatakse. Näiteks, kuidas on piirkonnas muutunud elanike rahvusjaotus, haridustase, sissetulek, tulusamate ametite osakaal ning keskmine vanus. Loe intervjuud võidu toonud artikli ühe autori Riin Aljasega ja saad teada, millistesse piirkondadesse koonduvad kõrgharitud ja jõukad, millised linnaosad vaesuvad, kus õitseb noorus ja kus elavad eakad.
Uudis
Kaks täiskasvanut viiest oleks mullu soovinud rohkem õppida
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.