18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Blogi
Postitatud 14. detsember 2023, 8.31

Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Rahvusvaheline termin „NEET“, viitab ühiskonnaelus mitteaktiivsetele noortele, kes ei ole hõivatud ei hariduses, tööturul ega osale ka koolitustel.** See mõiste on kokkuvõte ingliskeelse definitsiooni „not involved in education, employment or training“ esitähtedest. Haridus- ja Noorteameti tellimusel võtsime ette põhjalikuma analüüsi 1526-aastaste Eesti noorte kohta, kus kasutasime NEET-staatuses noorte määratlemiseks ja põhjuste analüüsimiseks registrite ja rahvaloenduste andmeid.  

NEET-staatuses noorte määratlemiseks uuriti registritest kõigi 1526-aastaste kohta, kas nad olid 2021. aasta IV kvartalis tööga hõivatud, õppisid, viibisid ajateenistuses, hooldekodus või vanglas, olid puudega või vähenenud töövõimega. Noored, kes ei kuulunud IV kvartali jooksul ühtegi nendest rühmadest, loeti NEET-staatuses olevaks.

Kui 15–26-aastastest noortest moodustavad NEET-staatuses noored 11,7%, siis 15–18-aastaste hulgas jääb NEET-staatuses noorte osatähtsus kahe ja viie protsendi vahele. Alates 19. eluaastast on NEET-staatuses noorte osatähtsus tunduvalt kõrgem, täpsemalt 14–16%.

Osad noored on haavatavamad

Selgub, et NEET-staatusesse sattumiseks on suurem tõenäosus välispäritolu noortel. Välispäritolu kriteeriumideks on eesti keelest erinev emakeel, muu kodakondsus või rahvus või sünnikoht väljaspool Eestis. Just viimane – sünnikoht välisriigis – mõjutab NEET-staatust kõige rohkem. Samuti on suurem risk noortel, kellel ei ole varasemat töökogemust, kelle haridustee piirdub põhiharidusega või on sootuks mõnel tasemel pooleli jäänud.

NEET-staatuses noorte osatähtsus töökogemuse järgi

Kõrgem haridustase ja töökogemus aitavad riske vähendada

Noore inimese haridustase mõjutab olulisel määral seda, kui aktiivselt ta õpib, töötab või koolitustel osaleb. Kuna nooremad on tõenäoliselt veel haridust omandamas, uuriti hariduse mõju NEET-staatusele (lõpetatud haridustaseme põhjal) 24–26-aastaste NEET-noorte seas. Põhihariduse või sellest madalama haridustasemega noortel oli tunduvalt kõrgem risk sattuda NEET-staatusesse võrreldes eakaaslastega, kel oli vähemalt keskharidus. Oma mõju on ka haridustee katkestamisel. Noored, kes mõnes hariduse etapis oma õppimise katkestavad, satuvad NEET-staatusesse ligi kaks korda sagedamini kui nende eakaaslased.  Haavatavamad on ka noored, kelle ema või isa on madalama haridustasemega.

24–26-aastaste NEET-staatuses noorte osatähtsus haridustaseme järgi

Analüüs näitas, et kas või mõne kuu pikkune töökogemus suvevaheajal vähendab oluliselt tõenäosust ühiskonnaelust kõrvale jääda Mida vanemasse ikka jõuab noor töökogemust omandamata, seda suurem on tema risk sattuda NEET-staatusesse. Üle poole 20–26-aastastest, kellel ei ole selleks ajaks töökogemust, on NEET-staatuses. Samal ajal on töökogemusega noortest NEET-staatuses vaid veidi üle kümnendiku.

Vaata täpsemalt analüüsi raportist, kus on vaadeldud ka muid mõjutegureid ja lisatud detailne statistika kohaliku omavalitsuse tasemel.

Metoodikast

NEET-staatuses noorte määratlemisel ja põhjuste analüüsimisel on kasutatud järgmisi registreid ja andmestikke:

  • Töötamine – töötamise register, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon, FIE tuludeklaratsioon (e-vorm), ettevõtluskonto, äriregister, INF 1 (makstud dividendid);
  • Õppimine, haridustee katkestamine – Eesti hariduse infosüsteem;
  • Ajateenistus – Kaitseväe kohustuslaste register;
  • Institutsioonis viibimine – Rahvastikuregistri viibimiskoha aadress;
  • Puue ja vähenenud töövõime – Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ja Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu;
  • Demograafilised taustandmed, laste sünnitamine, haridus, vanemate haridus ja tööhõive, leibkonna ja perekonna tüübid – Rahva ja eluruumide loendus 2021 ja 2011;
  • Seosed noore ja vanemate vahel – Rahvastikuregister;
  • Töökogemuse olemasolu ja pikkus – Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon;
  • Põhikooli ja gümnaasiumi eksamitulemused – Eksamikeskuse andmed.

* NEET-staatuses noorte kohta tehakse iga-aastaselt statistikat tööjõu-uuringus, mille kohta leiab täpsemat infot statistikaameti andmebaasist. Noorte NEET-staatuse põhjalikumaks uurimiseks koostati Haridus- ja Noorteameti tellimusel mahukas analüüs, kus kasutati ühiskonnaelust kõrvale jäänud noorte määratlemiseks ja põhjuste analüüsimiseks registrite ning rahvaloenduste andmeid. Kui Euroopa tööjõu-uuring annab infot 1529-aastaste noorte kohta (taustinfona 1534-aastased) ning näiteks Euroopa Komisjoni noortegarantii tegevus keskendub kuni 30-aastaste toetamisele, siis Eesti noortegarantii tegevuste fookuses on NEET- noored vanusvahemikus 15–26-eluaastat. See on ka kooskõlas noorsootöö seaduses sätestatud noore vanusepiiriga ning seetõttu on ka käesolevas analüüsis vaatluse all selline vanuserühm.

Täpsema info leiab analüüsi aruandest, kus on vaadeldud erinevaid mõjutegureid ja lisatud detailne statistika kohaliku omavalitsuse tasemel.

** Registripõhiselt on vaadatud ainult töötamist ja õppimist. Koolitustel osalemist ei saa registripõhiselt kontrollida.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave

Silvia Uus
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9367
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!