Leibkonnad

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.

Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad?

• Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on leibkondade majanduslik olukord Eestis aastate jooksul muutunud.
• Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta. Siit saab teada, kui palju kulutavad leibkonnad toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või näiteks väljas söömisele.
• Leibkonna elamistingimused annavad ülevaate leibkondade eluruumide seisundist ja probleemidest; asukohast; elamute tüüpidest ja vanusest ning ka sellest, milline on eluruumide kütmisvõimalus.