Leibkonnad

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.

Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad?

  • Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on leibkondade majanduslik olukord Eestis aastate jooksul muutunud.
  • Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta. Siit saab teada, kui palju kulutavad leibkonnad toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või näiteks väljas söömisele.
  • Leibkonna elamistingimused annavad ülevaate leibkondade eluruumide seisundist ja probleemidest; asukohast; elamute tüüpidest ja vanusest ning ka sellest, milline on eluruumide kütmisvõimalus.
Leibkondade üldarv 626,0 tuhat
1,4%
2020
Lastega leibkondade arv 155,5 tuhat
0,1%
2020
Lasteta leibkondade arv 470,5 tuhat
1,8%
2020
Leibkonnaliikme kulutused 5 861,8 eurot aastas
19,9%
2019
Leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 1 242,0 eurot aastas
8,5%
2019
Leibkonnaliikme kulutused eluasemele 915,1 eurot aastas
14,2%
2019
Hea või väga hea eluruumi seisundiga leibkonnad 70,2 %
2019
Korterelamutes elavad leibkonnad 55,1 %
2019
Pesemisvõimalusega leibkonnad 90,6 %
2019
Leibkonnaliikmete eluruumi probleemid | 2019
Lastega leibkonnad | 2013 - 2020
Leibkonnaliikme kulutused aastas | 2016 - 2019
Uudis

Lavastus äratab numbrid ellu

Mis lõhn on vaesusel? Mida kujutab endast absoluutne vaesus? Just selliste küsimuste keerises lahkus Vabal Laval lavastunud etenduselt „Inimesed ja numbrid“ statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Loe edasi 10. november 2020