Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Leibkonnad

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.

Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad?

  • Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on leibkondade majanduslik olukord Eestis aastate jooksul muutunud.
  • Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta. Siit saab teada, kui palju kulutavad leibkonnad toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või näiteks väljas söömisele.
  • Leibkonna elamistingimused annavad ülevaate leibkondade eluruumide seisundist ja probleemidest; asukohast; elamute tüüpidest ja vanusest ning ka sellest, milline on eluruumide kütmisvõimalus.
Leibkondade üldarv 626,0 tuhat
1,4%
2020
Lastega leibkondade arv 155,5 tuhat
0,1%
2020
Lasteta leibkondade arv 470,5 tuhat
1,8%
2020
Leibkonnaliikme kulutused 5 861,8 eurot aastas
19,9%
2019
Leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 1 242,0 eurot aastas
8,5%
2019
Leibkonnaliikme kulutused eluasemele 915,1 eurot aastas
14,2%
2019
Hea või väga hea eluruumi seisundiga leibkonnad 70,2 %
2019
Korterelamutes elavad leibkonnad 55,1 %
2019
Pesemisvõimalusega leibkonnad 90,6 %
2019
Leibkonnaliikmete eluruumi probleemid | 2020
Lastega leibkonnad | 2013 - 2020
Leibkonnaliikme kulutused aastas | 2016 - 2019
Blogi

Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Loe edasi 9. veebruar 2021
Blogi

Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud

Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Loe edasi 2. veebruar 2021
Uudis

Statistikaamet uurib taas Eesti inimeste elamistingimuste ja finantskäitumise kohta

Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.
Loe edasi 18. jaanuar 2021