Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Vesi

Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab nii magevee puhtust kui ka kättesaadavust. Vee kvaliteeti võivad näiteks mõjutada reoveepuhastitest ja põllumaadelt vette sattuvad keemiliste ainete jäägid. Tootmise ja muu tegevuse käigus peab vältima veekogumite ning pinna- ja põhjavee saastamist, et puhas vesi oleks alati kättesaadav.

Veestatistikast saab teada,

  • kui palju tarbitakse Eestis vett;
  • kui palju on tarbijaid, kes saavad nõuetekohast joogivett ühisveevärgist;
  • kui suur on puhastatud reovee osatähtsus ja kogus;
  • kui suur on pinnaveekogudesse juhitud heitvee orgaaniline reostuskoormus;
  • kui palju on meil heas seisukorras pinnaveekogumeid.

Veestatistika alusel saab välja töötada ja ellu viia riiklikke veekaitseprogramme ning täiustada õigusakte. Andmeid kasutatakse keskkonnastrateegia seires, et tagada pinna- ja põhjavee hea seisund ning hoida veekogud heas korras.

Veevõtt (sisaldab kaevandusvee võttu) 861,58 miljonit m³
-14,4%
2020
Veekasutus 704,28 miljonit m³
-15,5%
2020
Vähemalt teise astme tasemel puhastatud reovesi 111,0 miljonit m³
9,9%
2019
Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate tarbijate osatähtsus 99,2 %
2020
Vähemalt heas koondseisundis olevate pinnaveekogumite osatähtsus 52,0 %
2020
Pinnaveekogudesse juhitud heitvee orgaaniline reostuskoormus (BHT7) 893,7 tonni
-14,9%
2020
Veevõtt | 2012 – 2020
Ühik: tuhat m³
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vesi kokku 1 635 552 1 752 462 1 724 166 1 615 042 1 755 897 1 788 231 1 608 206 1 006 121 861 577
Põhjavesi 46 522 45 069 45 520 44 094 44 326 44 839 46 620 44 912 44 976
Kaevandusvesi 226 992 167 689 153 220 157 111 177 080 202 016 166 594 183 829 176 278
Pinnavesi 1 357 164 1 535 011 1 520 932 1 410 050 1 530 449 1 537 535 1 391 623 775 287 635 295
Merevesi 4 864 4 680 4 475 3 768 4 042 3 817 3 348 2 069 5 001
Mineraalvesi 11 13 19 18 9 23 21 24 27

Veekasutus | 2012 – 2020
Ühik: tuhat m³
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Jahutus 1 314 840 1 488 040 1 476 549 1 402 558 1 520 989 1 495 608 1 348 464 718 019 585 326
Olme 39 831 40 475 40 840 40 190 41 438 40 574 42 431 42 384 42 890
Tööstus 28 970 29 360 28 713 28 070 27 471 28 909 28 565 58 785 56 405
Põllumajandus 4 528 4 648 4 734 4 628 4 451 4 461 4 708 4 851 4 882
Veekasutusalad kokku 1 399 755 1 576 415 1 561 065 1 486 685 1 602 495 1 579 370 1 435 717 833 136 704 279
Muu kasutus 4 116 5 997 1 748 3 118 1 982 2 851 3 180 1 999 7 459
Niisutus 201 270 426 389 371 459 488 332 307
Energeetika 7 270 7 625 8 055 7 732 5 792 6 507 7 881 6 766 7 009

Pinnaveekogudesse juhitud heitvee reostuskoormus | 2012 – 2020
Ühik: tonni
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Bioloogiline hapnikutarve (BHT7) 720 814 663 670 842 1 051 1 020 1 050 894
Keemiline hapnikutarve (KHT-Cr) 7 171 6 651 7 667 7 749 8 791 9 444 10 646 10 956 9 725
Heljum 2 895 2 461 2 254 2 164 2 687 2 661 2 321 2 300 2 003
Üldlämmastik 1 612 1 228 1 138 1 029 1 221 1 306 1 201 1 338 1 178
Üldfosfor 100 66 59 55 59 58 54 58 57
Naftasaadused .. .. .. .. .. .. .. .. ..