Palk ja tööjõukulu

Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu.

Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on välja töötatud töötaja heaolu kaitseks.

Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot:

• milline on tegevusalade keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk;
• kui palju erineb keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk maakondades;
• kas kõrgema tasuga töökohad paiknevad eraettevõtetes või avalikus sektoris;
• millised on töötajate tunnitasud ametialade, tegevusalade, haridustasemete, vanuserühmade, tööstaaži ja lepinguliikide järgi;
• millest koosnevad tööandja kulutused töötajatele ja milline on iga kulutuse osa kogu kulust;
• kui palju on Eestis vabu ametikohti ja kui paljud inimesed on liikunud ühelt ametikohalt teisele;
• mitu tööstreiki on Eestis toimunud, kui kaua need kestsid ja kui palju inimesi neis osales;
• kui suur on meeste ja naiste palgalõhe eri tegevusaladel.

Palgastatistikat kasutatakse tööviljakuse mõõtmiseks, riiklike majandusotsuste langetamiseks, trendide jälgimiseks ja tööturu muutuste hindamiseks.