Kultuur
Eesti inimesed on kultuurilembesed ja -huvilised. Ainuüksi laulu- ja tantsupidude traditsioon on poolteist sajandit olnud meie identiteedi kandja ning aidanud ühte hoida ka keerulistel aegadel. Tänapäeval käiakse palju kontsertidel, raamatukogus ja kultuurimälestiste juures, vaadatakse filme ja teatrietendusi, osaletakse kultuurielus ning oluline on ka rahvakultuuriharrastus.
Kultuuristatistikast saab näiteks andmeid teatrite, kinode, muusika, näituste ja kirjastamise kohta.
Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldame igal kolmandal aastal kultuuris osalemise uuringu, et koguda andmeid Eesti elanike kultuuritarbimise aktiivsuse, kultuuri kättesaadavuse, kultuurieelistuste ja -harrastuste kohta.
Uuringu tulemuste põhjal saab hinnata riiklikku kultuuripoliitikat, mis on omakorda aluseks kultuuri arengukava koostamisele. Samu näitajaid kasutatakse ka mitme olulise riikliku arengudokumendi, nagu „Eesti 2035“ või säästva arengu näitajate mõõtmiseks.
Kultuuristatistika abil saame ülevaate:
- kui palju käivad Eesti inimesed kinos, teatris, kontserdil ja muuseumides;
- kui populaarne on käia raamatukogus;
- kui palju on meil koorilauljaid, rahvatantsijaid ja muid rahvakultuuri harrastajaid;
- kui palju toodetakse Eestis filme, avatakse uusi näitusi ja tuuakse lavale uusi etendusi;
- kui palju antakse välja ajalehti, ajakirju ja raamatuid;
- ringhäälingu audiovisuaalse sisu tootjate ja levitajate tegevusest.
Kultuuristatistika annab aimu, kui suur on meie inimeste kultuuriarmastus ning statistika põhjal langetatakse kultuuri säilitamise ja arendamise otsuseid, mida võetakse arvesse arengukavade koostamisel.
Kinos, kontserdil ja teatris käinud inimeste osatähtsus vanuse järgi, 2023
Ühik: %
| Teatris käinud | Kontserdil käinud | Kinos käinud | |
|---|---|---|---|
| 15-24-aastased | 43,9 | 53,4 | 79,8 |
| 25-44-aastased | 43,3 | 55,7 | 70,8 |
| 45-64-aastased | 45,0 | 48,7 | 45,4 |
| Vähemalt 65-aastased | 27,0 | 31,3 | 19,6 |
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.
Koorilauljaid on jäänud vähemaks, rahvatantsijaid tulnud viimastel aastatel juurde
Täpselt kahe nädala pärast, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupidu “Iseoma”. Nii jätkub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantud laulupeo 156-aastane ja tantsupeo 91-aastane traditsioon. Statistikaameti andmetest selgub, et viimase kümne aasta jooksul on rahvatantsu harrastajate arv veidi kasvanud, koorilauljaid aga jäänud vähemaks. Laste ja noorte osakaal on alati olnud valdav.
Välisturistide külastused Eesti muuseumidesse on kasvanud ligi viiendiku võrra
Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseume möödunud aastal üle 2,6 miljoni korra. Külastuste arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 6,5%. Välisturistide külastuste arv kasvas aastaga 18,2%.