Välisturistide külastused Eesti muuseumidesse on kasvanud ligi viiendiku võrra
Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseume möödunud aastal üle 2,6 miljoni korra. Külastuste arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 6,5%. Välisturistide külastuste arv kasvas aastaga 18,2%.
„Eestis tehti eelmisel aastal ühe inimese kohta keskmiselt 1,9 muuseumikülastust. Kõige aktiivsemalt külastati muuseume Saare ja Lääne maakonnas, kus tehti vastavalt 4,1 ja 3,9 muuseumikülastust inimese kohta. Tallinnas, kus on muuseume kõige enam, külastati neid keskmiselt 2,9 korda inimese kohta. Kõige vähem külastati muuseume Rapla maakonnas (0,3) ning tagasihoidlikumad näitajad olid ka Valga (0,7) ja Viljandi maakonnas (0,8),“ rääkis statistikaameti analüütik Erik Lest.
Välisturistid külastavad muuseume järjest enam
Kui 2023. aastal külastasid välisturistid Eesti muuseume 739 000 korral, siis möödunud aastal juba üle 873 000 korra, moodustades sellega kolmandiku (33,3%) kõikidest muuseumikülastustest. Aastaga kasvas välisturistide külastuste koguarv 18,2%.
„Kõige enam mõjutas see Tallinna muuseume, kus välisturistide osakaal külastajate hulgas oli 45,9%. Tallinna muuseume külastasid välisturistid kokku rohkem kui 604 000 korral, moodustadesligi 70% kõikidest välisturistide muuseumikülastustest Eestis. Võrreldes 2023. aastaga kasvas Tallinna muuseumide kogukülastuste arv 8,4% ja välisturistide külastuste arv 14,3%,“ selgitas analüütik.
Muuseumide kogutulu ulatus 92,6 miljoni euroni
2024. aasta seisuga on Eesti muuseumide kogudes kokku üle 7,1 miljoni museaali, ulatudes arheoloogilistest leidudest kaasaegse kunstini. Selle töö taga on ligi 1500 muuseumitöötajat, kellest paljud tegelevad kogude säilitamise, teadustöö ja haridusprogrammide arendamisega.
„Muuseumide kogutulu ulatus 92,6 miljoni euroni, millest üle poole (51,1 miljonit eurot) pärines riigieelarvest ja 9,2 miljonit eurot omavalitsustelt. Kulud moodustasid kokku 87,5 miljonit eurot,“ lausus analüütik.
Teaduskeskusi külastati üle 434 000 korra
Muuseumid panustavad üha enam ka haridus- ja teadustöösse. „Möödunud aastal külastasid alla 9-aastased lapsed muuseume ligi 169 000 korral. Eriti populaarseks osutusid laste seas teemamuuseumid, arheoloogia- ja ajaloomuuseumid ning kohamuuseumid,“ sõnas Lest.
Lisaks klassikalistele muuseumidele täitsid olulist rolli ka teaduskeskused, mis pakuvad interaktiivseid lahendusi, elamusi ja õpet. Möödunud aasta jooksul külastati teaduskeskusi üle 434 000 korra, millest 63 000 ehk 14,5% moodustasid alla 9-aastaste laste külastused. Lest ütles, et kokku külastasid alla 9-aastased lapsed muuseume ja teaduskeskusi 232 000 korral. „See näitab, et interaktiivne ja praktiline lähenemine aitab kaasa noorte teadus- ja kultuurihuvile ning toetab formaalharidust uuel moel,“ tõdes ta.
Väljaspool klassikalisi muuseumiruume asuvaid ekspositsioone külastati veelgi rohkem – kokku üle 473 000 korra.
2024. aastal oli kokku avatud 160 muuseumi, 102 ekspositsiooni, 4 teaduskeskust ning 907 näitust.
17. mail tähistatakse Eestis ka üle-euroopalist muuseumiööd. Sel aastal on teemaks “Öös on raamatut!”.
Statistikatöö „Muuseum“ avaliku huvi peamine esindaja on kultuuriministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid analüüsib. Muuseumide liigitus põhineb UNESCO soovitatud jaotusel. Muuseumistatistikat on vaja Eesti muuseumidest ülevaate saamiseks ning kultuuri säilitamise ja arendamise riiklike otsuste langetamisel.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka muuseumide valdkonnalehte.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)