Tööelu kvaliteet

Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi.

Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu.

Tööelu kvaliteedi hindamiseks kogume järgmisi andmeid:

  • tööaeg;
  • tööga rahulolu (nii töötajad kui ka tööandjad);
  • sooline võrdõiguslikkus;
  • töökorraldus;
  • töötervishoid;
  • tööturu lõhed.

Tööelu kvaliteedi statistika näitab, kuidas Eesti tööelu ja selle kvaliteet on aja jooksul muutunud ning kus on vaja riigi tuge. Ülevaate saab, milliste lepingute alusel töötatakse, milline on tööajakorraldus ning tööandjate pakutavad õppimis- ja arenguvõimalused, kuidas tagatakse töötajate võrdne kohtlemine ja tööohutus ning kuidas kõik see on kooskõlas inimeste ootustega.

Meeste ja naiste hõivelõhe 7,9 %
2019
Meeste tööhõive määr 72,5 %
2019
Naiste tööhõive määr 64,6 %
2019
Meeste ja naiste töötuse lõhe -0,7 %
2019
Meeste töötuse määr 4,1 %
2019
Naiste töötuse määr 4,8 %
2019
Uudis

Vanemahüvitist saab üha rohkem mehi

Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.
Loe edasi 29. juuni 2020