Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisseminekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletite soetamine ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari klõpsu kaugusel. Info kiire kättesaadavus hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ning on murranguliselt mõjutanud ka kaubandust ja teenuste osutamist.
Infotehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud teha ettevõtetel juhtimises ja tootmises suuri muudatusi, mis on taganud kiirema ja tõhusama töökorralduse. Nii mõnedki tööd, mida varem tehti käsitsi, on üle võtnud arvutid ja robotid ning üha rohkem kasutatakse ka digidokumente.
IKT-statistikast saab teada järgmist:
- kui paljud Eesti leibkonnad ja ettevõtted kasutavad internetti;
- milleks internetti kasutatakse;
- kui levinud on e-kaubanduse ja pilveteenuste kasutamine;
- kui palju rakendatakse ettevõtetes andmeanalüütikat;
- milliseid tehisintellektitehnoloogiaid kasutatakse ja mis eesmärkidel;
- milline on elanike digioskuste tase ja kuidas see ajas muutub.
Andmed võimaldavad hinnata Eesti digiühiskonna arengut ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli majanduses ja igapäevaelus. Statistika on vajalik poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja teadlastele, kuid kasulik ka teistele, sest annab ülevaate sellest, kui levinud on eri digiteenused, millised on inimeste digioskused ning kuidas tehnoloogia kasutamise harjumused aja jooksul muutuvad. See võimaldab võrrelda oma digikäitumist ühiskonna üldise suundumusega ning teha digiteenuste, õppe- ja töövõimaluste kasutamisel teadlikumaid otsuseid.
Ettevõtete IKT-statistika annab ülevaate ettevõtete digivõimekusest ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. Andmed aitavad hinnata, kui altid on ettevõtted kasutama uusi digilahendusi, milliseid oskusi ja tehnoloogiaid enim rakendatakse ning kuidas mõjutab digitaliseerimine ettevõtete tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Ettevõtetele endile pakub statistika võimalust võrrelda oma arengut teiste sama tegevusala ettevõtetega ning teha teadlikumaid investeerimis- ja arendusotsuseid.
Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet avaldab uue klassifikaatori järgi andmeid alates 2026. aastast järk-järgult. Täpsemalt saab lugeda statistikaameti veebilehelt.
Internetiühendusega leibkondade osatähtsus, 2011–2025
Ühik: %
| Internetiühendusega leibkondade osatähtsus | Interneti püsiühendusega leibkondade osatähtsus | Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus | |
|---|---|---|---|
| 2011 | 69,4 | 61,9 | 10,9 |
| 2012 | 73,8 | 66,0 | 17,2 |
| 2013 | 79,3 | 68,8 | 27,0 |
| 2014 | 82,9 | 68,7 | 50,5 |
| 2015 | 87,7 | 77,1 | 48,8 |
| 2016 | 86,2 | 77,2 | 67,2 |
| 2017 | 88,3 | 77,6 | 72,5 |
| 2018 | 90,5 | 80,7 | 73,5 |
| 2019 | 90,4 | 82,6 | 80,5 |
| 2020 | 90,0 | 82,7 | 75,6 |
| 2021 | 91,8 | 83,2 | 75,2 |
| 2022 | 92,4 | .. | .. |
| 2023 | 93,2 | .. | .. |
| 2024 | 92,9 | .. | .. |
| 2025 | 95,3 | .. | .. |
Veebilehega ja seal tellimise või broneerimise võimalusega ettevõtted, 2018–2025
Ühik: %
| Veebilehte omavad ettevõtted | Online-tellimise või broneerimise võimalusega ettevõtete osatähtsus veebilehega ettevõtete hulgas | |
|---|---|---|
| 2018 | 76,8 | 22,3 |
| 2019 | 81,0 | 25,5 |
| 2020 | 78,0 | 19,6 |
| 2021 | .. | .. |
| 2022 | .. | .. |
| 2023 | 76,2 | 19,8 |
| 2024 | .. | .. |
| 2025 | 70,5 | 22,0 |
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.
Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat
Statistikaameti värskest ettevõtete infotehnoloogia uuringust selgub, et üha enam Eesti ettevõtteid kasutab igapäevatöös andmeanalüütikat, viimastel andmetel 49% neist. Vähemalt ühte tehisintellekti (AI) tehnoloogiat kasutab 22% ja tasulisi pilveteenuseid 61% ettevõtetest.
Tehisintellekti tehnoloogiaid kasutab 14% ettevõtetest
Statistikaameti infotehnoloogia uuringu andmetel on 2024. aastal võrreldes eelmise aastaga märgatavalt kasvanud tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine ja aina olulisemaks muutunud küberturvalisus. Mullu oli vähemalt üht tehisintellekti tehnoloogiat kasutanuid 5%, sel aastal aga juba 14% ettevõtetest. Suurettevõtetest 10% tõi välja, et neil toimus konfidentsiaalsete andmete leke.