Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisse minekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletid ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari puute kaugusel. Info on kättesaadav igal ajal. See hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ja on murranguliselt mõjutanud kaubandust ning teenuste osutamist.

Infotehnoloogia kasutuselevõtuga on tehtud suuri muudatusi ettevõtete juhtimises ja tootmises: töökorraldus on kiirem ja tõhusam. Nii mõnedki tööd, mida varem tehti käsitsi, on üle võtnud arvutid ja robotid ning üha rohkem kasutatakse digidokumente. 

Avaldame andmeid infotehnoloogia kasutamise kohta nii ettevõtetes kui ka leibkondades, samuti kogume andmeid IKT-sektori majandusnäitajate kohta.

IKT-statistikast saab näiteks teada,

  • kui palju ja mis seadmeid Eesti leibkonnad ning ettevõtted kasutavad;
  • milleks internetti kasutatakse;
  • kui palju kasutatakse e-kaubanduse võimalusi ja pilvetehnoloogiat;
  • kui palju rakendatakse ettevõtetes roboteid ja 3D-printimist;
  • kui suur on IKT-sektori ettevõtete müügitulu ja loodud lisandväärtus.

Avaldame andmeid IKT-sektori tegevusalade kohta teeninduses ja töötlevas tööstuses. IKT tegevusalad teeninduses on info- ja sidetehnika hulgimüük, tarkvara kirjastamine, telekommunikatsioon, programmeerimine ja konsultatsioonid, andmetöötlus ja veebiportaalide tegevus ning arvutite ja sideseadmete parandus. IKT tegevusalad töötlevas tööstuses keskenduvad elektronkomponentide ja trükkplaatide, arvutite ja arvuti välisseadmete, sideseadmete, tarbeelektroonika ning magnet- ja optiliste andmekandjate tootmisele. 

Andmete põhjal saab hinnata, kuidas Eestil digiriigina läheb, milliseid meetmeid on vaja rakendada, et IKT võimalusi edasi arendada ning nende kasutamist veelgi soodustada.

Internetiühendusega leibkonnad 523,3 tuhat
4,6%
2021
Mobiilse internetiühendusega leibkonnad 428,4 tuhat
2,0%
2021
Internetikaubanduse 16–74-aastased kasutajad 679,0 tuhat
2,9%
2021
Internetiühendust omavate ettevõtete osatähtsus 97,0 %
2021
Veebilehte omavate ettevõtete osatähtsus 78,0 %
2021
Veebilehe kaudu müünud ettevõtted 19,3 %
2020
Müügitulu 1,15 miljardit eurot
II KVARTAL 2021
Lisandväärtus 1,44 miljardit eurot
2019
Internetiühendusega leibkondade osatähtsus | 2007 - 2021
Veebilehega ja seal tellimise või broneerimise võimalusega ettevõtted | 2013 - 2020
Blogi

Ettevõtted turundavad end sotsiaalmeedias ja otsivad abi tehisintellektilt

Statistikaamet viib ettevõtete infotehnoloogia kasutamise uuringut läbi juba 2001. aastast. Esimestel aastatel küsisime infot arvutite olemasolu kohta, nüüd aga uute tehnoloogiate, nagu näiteks tehisintellekti, asjade interneti, robootika ja pilveteenuste kohta. Kahekümne aastaga on uuringu sisu oluliselt muutunud, millele järgnevalt põhjalikumalt peale vaatame.
Loe edasi 24. september 2021
Blogi

Taasiseseisvunud Eesti ettevõtetes on internet laialt ja kiirelt levinud

Eesti taasiseseisvumisel 20. augustil 1991 oli esimese elektronkirja saatmisest siit Helsingisse möödas umbes aasta. Sealt edasi hakkas elektronposti kasutamine ja internet levima ülikoolidest ettevõttesse ja ka inimeste kodudesse. Tänapäeval ei kujuta enam ühegi ettevõtte tööd ette arvuteid ja internetti kasutamata. Statistikaameti analüütik Mari Soiela vaatas, kuidas on infotehnoloogia kasutamine ettevõtetes aastate jooksul muutunud.
Loe edasi 17. august 2021