Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisseminekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupiletite soetamine ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari klõpsu kaugusel. Info kiire kättesaadavus hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ning on murranguliselt mõjutanud ka kaubandust ja teenuste osutamist.

Infotehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud teha ettevõtetel juhtimises ja tootmises suuri muudatusi, mis on taganud kiirema ja tõhusama töökorralduse. Nii mõnedki tööd, mida varem tehti käsitsi, on üle võtnud arvutid ja robotid ning üha rohkem kasutatakse ka digidokumente. 

IKT-statistikast saab teada järgmist:

  • kui paljud Eesti leibkonnad ja ettevõtted kasutavad internetti;
  • milleks internetti kasutatakse;
  • kui levinud on e-kaubanduse ja pilveteenuste kasutamine;
  • kui palju rakendatakse ettevõtetes andmeanalüütikat;
  • milliseid tehisintellektitehnoloogiaid kasutatakse ja mis eesmärkidel;
  • milline on elanike digioskuste tase ja kuidas see ajas muutub.

Andmed võimaldavad hinnata Eesti digiühiskonna arengut ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli majanduses ja igapäevaelus. Statistika on vajalik poliitikakujundajatele, ettevõtetele ja teadlastele, kuid kasulik ka teistele, sest annab ülevaate sellest, kui levinud on eri digiteenused, millised on inimeste digioskused ning kuidas tehnoloogia kasutamise harjumused aja jooksul muutuvad. See võimaldab võrrelda oma digikäitumist ühiskonna üldise suundumusega ning teha digiteenuste, õppe- ja töövõimaluste kasutamisel teadlikumaid otsuseid.

Ettevõtete IKT-statistika annab ülevaate ettevõtete digivõimekusest ja tehnoloogiate kasutuselevõtust. Andmed aitavad hinnata, kui altid on ettevõtted kasutama uusi digilahendusi, milliseid oskusi ja tehnoloogiaid enim rakendatakse ning kuidas mõjutab digitaliseerimine ettevõtete tootlikkust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Ettevõtetele endile pakub statistika võimalust võrrelda oma arengut teiste sama tegevusala ettevõtetega ning teha teadlikumaid investeerimis- ja arendusotsuseid.

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2025, mis on kohandatud tänapäeva majanduskeskkonnale ja tegevusaladele. Statistikaamet avaldab uue klassifikaatori järgi andmeid alates 2026. aastast järk-järgult. Täpsemalt saab lugeda statistikaameti veebilehelt.

Internetiühendusega leibkonnad 548,5 tuhat
-2,9%
2026
Internetikaubanduse 16–74-aastased kasutajad 773,7 tuhat
1,2%
2026
Internetiühendust omavate ettevõtete osatähtsus 97,7 %
Veebilehe kaudu müünud ettevõtted 20,8 %
Veebilehte omavate ettevõtete osatähtsus 70,5 %

Internetiühendusega leibkondade osatähtsus, 2012–2026

Ühik: %

Internetiühendusega leibkondade osatähtsusInterneti püsiühendusega leibkondade osatähtsusMobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus
201273,866,017,2
201379,368,827,0
201482,968,750,5
201587,777,148,8
201686,277,267,2
201788,377,672,5
201890,580,773,5
201990,482,680,5
202090,082,775,6
202191,883,275,2
202292,4....
202393,2....
202492,9....
202595,3....
202693,6....

Veebilehega ja seal tellimise või broneerimise võimalusega ettevõtted, 2018–2025

Ühik: %

 Veebilehte omavad ettevõttedOnline-tellimise või broneerimise võimalusega ettevõtete osatähtsus veebilehega ettevõtete hulgas
201876,822,3
201981,025,5
202078,019,6
2021....
2022....
202376,219,8
2024....
202570,522,0
Uudis

Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest

Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.

Loe edasi 16. september 2026