Säästev areng
Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke.
ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki.
Säästva arengu komisjon on kinnitanud Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene.
Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning mõtestada Eesti jätkusuutlikkust, mis on nii Eestis kui ka ülemaailmselt oluliste otsuste langetamise alus.
Püsiva suhtelise vaesuse määr
15,3 %
2021
Tervena elada jäänud aastad
59,2
4,8%
2022
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises
38,0 %
2021
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist, tuhat tonni CO₂ ekvivalenti
2 351 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
4,9%
2021
Olmejäätmete ringlussevõtu määr
30,4 %
2021
Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus
34,3 %
2022
Blogi
Kuhu liigub Eesti? Vaata „Eesti 2035“ näitajaid andmebaasist!
Statistikaameti andmebaasi on jõudnud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ mõõdikud, mis aitavad jälgida riigi eesmärkide saavutamist – kus me olime aastaid tagasi ja kus praegu. Veebirakendusest Tõetamm näeb lisaks sihte tulevikuks.
Uudis
Tõetamm näitab, kuidas Eestil läheb
Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Blogi
Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus
Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.
Statistikaameti rakendused
Rahvusvaheline statistika