Säästev areng
Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke.
ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki.
Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta uute eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene.
Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning mõtestada Eesti jätkusuutlikkust, mis on nii Eestis kui ka ülemaailmselt oluliste otsuste langetamise alus.
Tervena elada jäänud aastad
54,2
-4,6%
2018
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises
30,0 %
2018
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist
2 435,0 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
-0,3%
2018
Olmejäätmete ringlussevõtu määr
28,0 %
2018
Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus
38,8 %
2019
Uudis
Tõetamm näitab, kuidas Eestil läheb
Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Blogi
Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus
Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.
Uudis
Statistikaameti rakendused
Rahvusvaheline statistika
Kas leidsid, mida otsisid?