Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Säästev areng

Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke.

ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki.

Säästva arengu komisjon kinnitas 2017. aastal Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta uute eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene.

Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning mõtestada Eesti jätkusuutlikkust, mis on nii Eestis kui ka ülemaailmselt oluliste otsuste langetamise alus.

Suhtelise vaesuse määr 13,8 %
2019
Tervena elada jäänud aastad 57,5
2,9%
2020
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises 31,9 %
2019
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist 2 405 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
-0,9%
2018
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,8 %
2019
Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus 36,9 %
2020
Uudis

Tõetamm näitab, kuidas Eestil läheb

Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Loe edasi 17. oktoober 2019
Blogi

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.
Loe edasi 5. detsember 2018