Innofondi projekt – turvaline andmete ristkasutus

Innovatsioonifondi projekti eesmärk on luua avaliku ja erasektori andmete ristkasutamise raamistik. Statistikaamet hakkab uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks nii avaliku kui ka erasektori andmeid senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada.

TARK on lühend sõnadest „turvaline andmete ristkasutamine“. Nimi võtab kokku projekti eesmärgi: leida viis, kuidas eri osapoolte andmetest saaks luua ühiskonnale vajalikku teadmist nii, et tundlike andmete kasutamine oleks kontrollitud ja turvaline. 

Eesti andmemajanduse suurt potentsiaali pärsib see, et puuduvad turvalised ja paindlikud lahendused, mis võimaldaksid andmeid sektorite vahel tõhusalt ristkasutada. Eri eesmärgil kogutud andmeid ei saa praegu omavahel siduda nii, et oleks tagatud andmete anonüümsus ja konfidentsiaalsus. Selleks arendab statistikaamet privaatsuskaitsetehnoloogial (inglise keeles privacy enhancing technologies ehk PET) põhinevat lahendust, mis võimaldab konfidentsiaalseid andmeid, näiteks isikuandmeid, töödelda andmeid nii, et teine pool andmeid endid ei näe ja üksikisiku andmeid ei avaldata. Sellise andmetöötluse väljundina saadakse anonüümne statistiline tulemus.

TARKi lähtekoht ei ole koguda võimalikult palju andmeid ühte kohta, vaid kasutada konkreetse eesmärgi saavutamiseks võimalikult vähe andmeid ja anda neile võimalikult vähe ligipääsu. Tehnoloogia aitab nii piirangutes kokku leppida kui ka neid tehniliselt jõustada.  

Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle kaugem siht on arendada kvaliteetsemaid andmeteenuseid, vähendada kogutavate andmete mahtu ja toetada innovatsiooni nii era- kui ka avalikus sektoris.

Projekti viivad ellu Statistikaamet, Cybernetica ja Positium. Cybernetica on Eesti tehnoloogiaettevõte, kelle loodud lahendused – nagu X-tee ja e-hääletus – on aluseks kogu e-riigi turvalisusele ja kellel on tugev pädevus privaatsustehnoloogiate vallas. Positium on mobiilpositsioneerimise ja ruumiandmete analüüsi teerajaja, kelle teadmised aitavad kogutud andmed praktikas kasutada.

Kuhu me tänaseks jõudnud oleme?

Arendame tehnoloogilist lahendust ja valmistame ette katseproejekti (vt täpsemat kirjeldust allpool). Koos Cybernetica ja Positiumiga töötame välja turvalist andmetöötluskeskkonda ning analüüsime selle kasutamise õiguslikke, andmekaitselisi ja metoodilisi tingimusi.

Projekti eesmärgid

  • Toetada andmemajanduse arengut ja vähendada praegu kogutavate andmete mahtu.
  • Luua raamistik andmete ristkasutamiseks sektorite vahel.
  • Kasutada uue raamistiku loomisel turvalisi ja uuenduslikke lahendusi, näiteks rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiat.
  • Toetada nii avaliku kui ka erasektori teenuste arendamist uute andmeallikate ja kvaliteetsemate andmetega.

Katseprojekt: kuidas tagada kestlikum ja mugavam transpordisüsteem?

Loodavat raamistikku  soovib statistikaamet katsetada koostöös transpordiameti ja teiste partneritega. Selleks plaanitakse privaatsuskaitsetehnoloogia abil siduda mobiilsusandmed ja valitud demograafilised tunnused. Katseprojekti käigus töödeldaks privaatsuskaitsetehnoloogiate abil mobiilsusandmeid koos valitud sotsiaal-demograafiliste tunnustega. 

Demograafiliste ja mobiilsusandmete sidumine võimaldaks süvitsi analüüsida liikumistrend ning eri elanike rühmade vajadusi , et arvestada nendega näiteks teehoiu, ühistranspordi ja liikuvusteenuste arendamisel. Praegused andmed ei võimalda kõigi rühmade vajadusi tuvastada ega transpordikorralduse arendamisel arvesse võtta.

Katseprojekti eesmärk on hinnata, kas plaanitav andmete ristkasutamise mudel on tehniliselt toimiv, turvaline ja õiguspärane ning võimaldab luua piisava kvaliteediga statistilist tulemust. Samuti hinnatakse, kas saadav statistika võimaldaks tulevikus teha paremaid transpordiotsuseid.

 

Innofondi andmete turvaline ristkasutuse skeem

 

Kavandatava lahenduse põhimõtted

  • andmevaldaja säilitab kontrolli oma andmete kasutamise üle;
  • teised osapooled ei saa ligipääsu tema toorandmetele;
  • andmetega tehtavad arvutused on eelnevalt kokku lepitud, kontrollitavad ja auditeeritavad;
  • kaitstud keskkonnast väljub ainult anonüümne statistiline tulemus. 

Privaatsuskaitsetehnoloogiad loovad eelduse innovatsiooniks

Projekti viimases etapis uurib statistikaamet, kuivõrd saaks lahendust kasutada ka teistes valdkondades. Kui see õnnestub, saaks vähendada nii era- kui ka avaliku sektori koormust andmete kogumisel ja jagamisel. Samal ajal  saaks uute andmeallikate abil pakkuda kvaliteetsemaid teenuseid kogu ühiskonnale.

Tehnilise lahenduse korduvkasutatavus ei tähenda, et igal asutusel oleks automaatselt ligipääs või võimalus igasuguseid andmeid kasutada. Iga uus kasutusjuht eeldab eraldi eesmärki, õiguslikku alust ning andmekaitse- ja riskihinnangut.

Projekti etapid:

  1. Koostada metoodiline, tehniline ja õiguslik raamistik andmete ristkasutamiseks sektorite vahel.
  2. Proovida raamistik läbi katseprojektis mobiilsus- ja rahvastikuandmete ristkasutamisega. 
  3. Analüüsida raamistiku skaleeritavust ja tasuvust.  

Statistikaameti huvi on suurendada statistika kättesaadavust ja kvaliteeti selle abil, et kasutada ka erasektori käes olevate andmete abil. Need andmed võimaldaksid teha näiteks hooajalist rahvastikustatistikat, mis praegu olemasolevate andmeallikate põhjal võimalik ei ole. Samuti võimaldaksid katseprojektis kasutatavad mobiilsusandmed hinnata rahvastikustatistika aluseks olevate elukohaandmete kvaliteeti.

Projekti käigus selgub, kas turvalisest andmete ristkasutusest võiks tulevikus kujuneda laiemalt kasutatav lahendus või teenus ning millistel tingimustel oleks see võimalik.

Innofondi projekt

  • Projekti kestus: 28 kuud
  • Projekti eelarve: 1,1 miljonit eurot
  • Projekti omanik: statistikaamet
  • Projekti partnerid: transpordiamet, justiits- ja digiministeerium, andmekaitse inspektsioon
  • Projektijuht: Krislin Lõbu (krislin.kivi [at] stat.ee (krislin[dot]lobu[at]stat[dot]ee))

Avaliku sektori innovatsioonifond

Avaliku sektori innovatsioonifond on loodud selleks, et toetada uuenduslike lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja päris elus katsetamist. Innovatsioonifondi tegevust korraldab riigikantselei, selle tegevusi ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027 meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ eelarvest. 

Innovatsioonifondi kohta saab lähemalt lugeda riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi lehelt.  

Turukonsultatsioonid

Turukonsultatsioon 1. aprillil 2025  Loe rohkem

Turukonsultatsioon 8. aprillil 2025  Loe rohkem

Kasulikku lugemist:

Turukonsultatsioonide materjalid:

Riigihange "Turvaline andmete ristkasutamine era- ja avaliku sektori vahel"

Projekti etappide elluviimiseks viidi läbi riigihange, mille materjalid on leitavad riigihangete registris. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30.09.2025.

Edukaks osutus Cybernetica AS ja Positium OÜ ühispakkumus. 

  • Kas statistikaamet hakkab TARKi abil inimeste liikumist jälgima?

    Ei. Katse eesmärk ei ole jälgida konkreetsete inimeste liikumist. Eesmärk on luua anonüümset statistikat inimrühmade liikumismustrite kohta, et saada paremat infot transpordiotsuste tegemiseks.

    Kas statistikaamet näeb, kus konkreetne inimene on liikunud?

    Ei. Kavandatav lahendus on loodud selleks, et statistikaamet ei näeks teise osapoole toorandmeid ega töötlemise käigus tekkivaid isikustatud vaheandmeid ning vastupidi – keegi teine ei näeks ka statistikaameti toorandmeid. Andmeid töödeldaks kaitstud arvutuskeskkonnas ning sellest väljuks ainult anonüümne statistiline tulemus.

    Miks ei võiks kasutada ainult anonüümseid andmeid?

    Katseprojekti eesmärk on uurida, kuidas erinevad inimrühmad liiguvad ja millised on nende liikumisvõimalused. Selleks on vaja siduda mobiilsideandmetest saadav liikumisinfo statistikaameti sotsiaal-demograafilise infoga. Kui mobiilsideandmed enne sidumist anonüümseks muuta, ei ole selline sidumine enam võimalik. TARKi lahenduse mõte ongi siduda andmed kaitstud keskkonnas ning väljastada ainult anonüümne statistiline tulemus.

    Kuidas andmeid kaitstakse?

    Kavandatav turvaline andmetöötluskeskkond piirab nii ligipääsu andmetele kui ka seda, mida andmetega teha saab. Kasutatavad andmed ja arvutused määratakse ette, tegevused on kontrollitavad ja auditeeritavad ning keskkonnast väljub ainult anonüümne statistiline tulemus.  

    Kas sama tehnoloogiat saab tulevikus kasutada ka teiste andmetega?

    TARKi üks eesmärk on hinnata lahenduse korduvkasutatavust. Tehniline võimalus ei anna aga iseenesest õigust andmeid kasutada. Iga andmete ristkasutuse projekt vajab eraldi eesmärki, õiguslikku alust, riskide hindamist ja metoodilist lähenemist.

    Mis saab TARKist pärast katseprojekti?

    Katseprojekti tulemuste põhjal hinnatakse, kas lahendus toimib, millist kasu see annab ning millised piirangud ja riskid sellega kaasnevad. Katseprojekt ei tähenda, et lahendus võetakse pärast automaatselt püsivalt kasutusele. Edasised kasutusjuhud ja nende tingimused tuleb otsustada eraldi. 

    Ka andmete kasutamine on kavandatud minimaalsena. Katse käigus töötlemiseks tekkivaid vaheandmeid ei säilitataks pärast arvutuste lõppu. Alles jääks ainult anonüümne statistiline tulemus. Andmevaldajate algsed andmed jääksid nende enda süsteemidesse ja neid säilitataks tavapäraste reeglite järgi.