Surmad

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu.

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult.

Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb.

Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.

Surmade arv 15 688
-0,4%
Surnud meeste arv 7 367
-0,9%
Surnud naiste arv 8 321
0,0%

Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena, 2006–2025

MehedNaised
20061 246382
20071 269343
20081 056302
2009997281
2010867258
2011888247
2012897253
2013725233
2014721215
2015656207
2016641218
2017623198
2018595203
2019546223
2020664280
2021640295
2022665294
2023640307
2024652259
2025570231

Surnultsünnid, 2006–2025

PoisidTüdrukud
20063026
20073728
20083331
20094037
20104125
20112631
20121825
20132130
20142222
20152430
20162721
20172322
20182026
20191711
20201811
20211710
2022915
20231516
2024107
2025913

Surmapõhjused, 2025

MehedNaised
Kasvajad (C00-D48)1 8811 883
Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused (G00-H95)196235
Vereringeelundite haigused (I00-I99)2 9164 294
Hingamiselundite haigused (J00-J99, U07-U12)463344
Seedeelundite haigused (K00-K93)476292
Sümptomid ja ebatäpsed seisundid (R00-R99)10079
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (V01-Y89)570231