Surmad

Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu.

Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult.

Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb.

Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.

Surmade arv 15 401
-2,2%
2019
Surnud meeste arv 7 228
-2,3%
2019
Surnud naiste arv 8 173
-2,1%
2019
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad surma põhjusena | 2000 - 2019
Surnultsünnid | 2000 - 2019

Head kliendid! Hooldustööde tõttu on 24. novembril ajavahemikus 17.00–17.30 statistikaameti veebilehel kuni 30-minutiline katkestus. Vabandage ebamugavuste pärast!