12. Säästev tootmine ja tarbimine

Üleilmne eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ning tervisele.

ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas.

Eraldi on tegevuskavas esile toodud kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu käitlemisvajadus, et vältida nende sattumist keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), ennetades seega inimeste tervise kahjustamist. Jäätmete teket tuleb vältida ja vähendada, võtta neid ringlusse ja taaskasutada. Omaette tegevuseesmärk on kaotada raiskavat tarbimist soodustavad fossiilkütusetoetused. Tegevuskavaga innustatakse ettevõtteid tegutsema säästvalt ja teavitama sellest oma tegevusaruannetes. Riigiasutusi kutsutakse üles korraldama rohelisi riigihankeid, et suurendada ettevõtete ja kõigi inimeste teadlikkust säästvast arengust. Kõigi nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada tihedalt poliitikasse lõimitud tugev säästva tarbimise ja tootmise programm.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab jäätmetekke vähendamist, jäätmete sortimise ja ringlussevõtu tähtsust.
Üleilmne eesmärk „Tagada säästev tarbimine ja tootmine“ on Eestis seotud jäätmetekke vähendamise ja ringlussevõtu ning hea keskkonnamajandamise järgmiste näitajatega:

  • olmejäätmete ringlussevõtt;
  • jäätmeteke;
  • ohtlike jäätmete taaskasutus;
  • keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine;
  • põlevkivi kaevandamine.
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 28,0 %
2018
Jäätmeteke 23 516 751,5 tonni
-6,8%
2018
Ohtlike jäätmete taaskasutuse määr 6,9 %
2018
EMAS-i keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad 5,0
2018
ISO keskkonnajuhtimissüsteemi rakendajad 582,0
0,0%
2018
Põlevkivi kaevandamine 15,9 miljonit tonni
2018