Statistikaamet ühes aastas: 3000 avaldatud näitajat, 54 000 tundi ajasäästu, 144 andmekirjeldusprojekti
Statistikaamet avaldas möödunud aastal üle 3000 värske näitaja, mida ameti andmebaasis vaadati kokku üle 2 miljoni korra. Uute andmeallikate kasutuselevõtu abil vähenes andmete esitamisele kuluv aeg ligikaudu 54 000 tunni võrra. Õigel ajal avaldas statistikaamet 99,4% riiklikust statistikast.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad langesid märtsis 0,3%
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal langes tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,3%, eelmise aasta märtsiga võrreldes indeks aga tõusis 4,3%.
Üleilmne veepäev: Eesti veekasutus väheneb, majanduse veevõtt elaniku kohta on aga Euroopa suurimaid
Täna, 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille keskmes on sel korral liustike säilitamine. Kuigi Eestis liustikke ei ole, mõjutavad globaalsed muutused meidki. Liustike sulamine kiirendab merepinna tõusu, muudab veeringet ja võib pikemas perspektiivis mõjutada ka Eesti veeressursse ning elurikkust. Kui jätkusuutlikult kasutatakse vett Eestis?
Kas minu ettevõttes on palgalõhe?
Sooline palgalõhe võib ettevõttes kujuneda ka nii, et tööandja seda ei märka ja pole sellest teadlik. Kas teate, kas ja miks on palgad teie ettevõttes naistel ja meestel erinevad? Kas palgalõhe teie ettevõttes on selgitatav ja õigustatud? Statistikaameti kaasabil loodud Palgapeegel aitab just sellistele küsimustele tööandjate tähelepanu juhtida.
Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis enim puittoodete hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.
Välisturistide arv jõudis 2019. aasta tasemele
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Tarbijahinnaindeks langes märtsis 0,5%
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.
Veebruaris kasvas tööstusettevõtete toodang 2,3%
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas kolmandat kuud järjest
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.
Eesti-siseste reiside arv kasvas mullu 8%
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.
Valitsemissektori võlg jätkas 2024. aastal kasvu, eelarve puudujääk vähenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2024. aastal 6,1%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.
Kus on Eesti kõige aktiivsemad lugejad? Statistikaameti uus kaardirakendus aitab vastata!
Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.
Anna oma panus ja saa teada, kuidas Eesti inimesed elavad!
Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.
Veebruaris mõjutas tööstustoodangu tootjahinnaindeksit enim elektrienergia hinnatõus
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 3,3% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 6,1%.