Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,5% ja tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta veebruaris majutusettevõtetes 230 000 turisti, mida on 2% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 2% rohkem.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2025. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,5% ning tõusis eelmise aasta märtsiga võrreldes 4,4%. Mulluse märtsiga võrreldes olid kaubad 2,1% ja teenused 8,1% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta veebruaris püsivhindades 2,3% rohkem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,6% ja energeetikas 6%, kuid kahanes mäetööstuses 14,3%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 785 miljonit eurot. Võrreldes 2024. aasta sama kuuga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2024. aastal üle 1,5 miljoni ööbimisega välisreisi, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,5 miljonit ehk 8% enam kui aasta varem.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2024. aastal 1,7% ja võlatase 23,6% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Möödunud aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 665,7 miljoni euroga.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 6,1%. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusis indeks võrreldes 2023. aasta sama kvartaliga 3,6%, võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga aga langes 0,7%.

Kas kõige kõrgem keskmine pension on ikka Harjumaal? Kus on elanikel tervena elada jäänud aastaid kõige rohkem? Milline on Saaremaa prognoositav rahvaarv 2050. aastani? Aga kus laenutavad inimesed enim raamatuid? Muu hulgas sellistele küsimustele aitab vastata statistikaameti ning maa- ja ruumiameti koostöös loodud uus kaardirakendus.

Sel nädalal algas Euroopa tervise, vananemise ja tööjätu uuring SHARE, millega kogutakse andmeid üle 50-aastaste inimeste tervise, töötamise ja pensioni kohta. Euroopa suurima sotsiaalvaldkonna paneeluuringu tulemused on aluseks tuleviku pensioni-, tervise- ja hoolekandepoliitikale.