Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2025 Eesti rahvaarv 1 369 285, mida on 5402 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2024. aastal sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus riiki 13 826 ja siit lahkus 13 278 inimest. Sarnaselt 2023. aastaga vähenes nii sündide kui ka sisserändajate arv. 

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta novembris majutusettevõtetes 247 000 turisti, mida on 11% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 8% rohkem.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta novembris püsivhindades pea sama palju toodangut kui 2023. aasta samas kuus, toodang kahanes 0,1%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,5%, kuid kahanes mäetööstuses 2,3% ja energeetikas 15,3%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.

Statistikaameti andmetel langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, 2024. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,4% ja võrreldes eelmise aasta novembriga 0,1%.

Statistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.

Statistikaameti andmetel oli Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aastal jooksevhindades 38 miljardit eurot. Sellest 24 miljardit eurot andis Harjumaa, millest omakorda 19 miljardit eurot tuli Tallinnast.

Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.