Statistikameti andmetel külastati Eesti muuseume möödunud aastal üle 2,6 miljoni korra. Külastuste arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 6,5%. Välisturistide külastuste arv kasvas aastaga 18,2%.

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 8,6%, tööhõive määr 67,4% ja tööjõus osalemise määr 73,7%.

Statistikaameti andmetel suurenes 2025. aasta märtsis kaupade eksport 17% ja import 13%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.

Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta märtsis majutusettevõtetes 217 000 turisti, mida on 9% vähem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 7% ja siseturiste 11% vähem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,2%, eelmise aasta aprilliga võrreldes aga 4,4%.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.

Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,2%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.

Statistikaamet ootab ettevõtteid esitama palga- ja tööjõuandmeid majandustarkvara kaudu. Masinloetaval kujul andmete automaatne esitamine hoiab kokku ettevõtjate aega ja raha, riik saab aga pakkuda kvaliteetsemat statistikat ja andmeteenuseid.