Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Põllumajandus

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele.

Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas:

  • taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine);
  • loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad);
  • piima kasutamine (piimatoodete tootmine);
  • mahepõllumajandus;
  • põllumajandustulu tekkimine (toodangu väärtus, kulud ja lisandväärtus);
  • põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad;
  • saaduste tarbimine;
  • tööjõud ja muu tulutoov tegevus;
  • tootmismeetodid;
  • põllumajandusmajapidamiste suurus ja tüübid.

Põllumajandusstatistikat kasutatakse selleks, et hinnata sektori käekäiku, jälgida toodangut ja selle tarbimissuundi ning seirata toidujulgeolekut.

  • Põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmed on rahvamajanduse arvepidamise alus.
  • Põllumajandusmaa hindade statistika kajastab, kuidas on põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused mõjutanud maa hinda.
  • Põllumajandustoodangut ja kokkuostuhindu kasutatakse põllumajanduse majandusarvestuses.
  • Tarbimisandmed peegeldavad riiklikke vajadusi ja tarbimissuundi.
  • Põllumajandussaaduste koguste kohta andmeid kogudes on võimalik hinnata riigi isevarustatuse taset.

Suur osa põllumajandusstatistikast kogutakse Euroopa Liidus ühtlustatult. Statistika põhjal koostatakse analüüse ja arengukavasid ning hinnatakse Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulemuslikkust.

Põllumajandusstatistika annab olulist teavet ka teistele valdkondadele. Näiteks keskkonnapoliitikas kasutatakse põllumajandusnäitajaid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamisel ning nitraadi- ja vee raamdirektiivi ja HELCOM-i Läänemere tegevuskava aruandluses.

Kasutatav põllumajandusmaa 986 254 ha
0,1%
2021
Mahepõllumajanduskultuuride pind 220 796 ha
0,0%
2020
Teraviljasaak 1 273 282 tonni
-22,0%
2021
Kartulisaak 65 046 tonni
-31,1%
2021
Piimatoodang 422 535 tonni
-50,2%
2021
Lihatoodang 56 488 tonni
-51,8%
2021
Munatoodang 84 697 tuhat tk
-46,8%
2021
Kokkuostetud piima keskmine hind 310,0 eurot/tonn
0,6%
AUGUST 2021
Põllumajandustoodangu väärtus 995 335,0 tuhat eurot
-0,2%
2020
Põllumajandusmaa ja -kultuuride kasvupind | 2019 – 2021
Ühik: hektarit
2019 2020 2021
Kasutatav põllumajandusmaa 988 410 985 456 986 254
Põllumaa 689 589 694 394 699 592
Teravili 364 364 370 120 367 237
Nisu 166 984 168 038 179 988
Talinisu 115 377 117 951 135 961
Suvinisu 51 607 50 087 44 027
Rukis 28 901 20 689 11 900
Oder 123 378 130 726 121 540
Talioder 17 161 22 439 24 534
Suvioder 106 217 108 287 97 006
Kaer 37 258 41 027 40 104
Suviteraviljade segu 305 401 335
Tritik 5 886 5 944 7 398
Tatar 1 652 3 293 5 972
Kaunvili 42 954 49 535 48 934
Põldhernes 31 835 35 641 33 074
Põlduba 11 058 13 833 15 812
Muu kaunvili 61 61 48
Kartul 5 336 3 639 3 371
Söödajuurvili 446 270 286
Tehnilised kultuurid 79 096 79 792 85 297
Raps ja rüps 72 411 70 926 78 807
Taliraps ja -rüps 51 436 57 312 66 903
Suviraps ja -rüps 20 974 13 614 11 904
Õlilina 52 73 198
Kanep 4 455 5 161 4 343
Ravim- ja maitsetaimed 1 639 2 863 1 254
Muud tehnilised kulturid 539 769 695
Söödakultuurid põllumaal 180 220 175 024 178 524
Haljasmais 13 713 13 596 13 044
Tera- ja kaunvili haljassöödaks 8 567 5 281 8 279
Muud üheaastased söödakultuurid 2 247 730 2 072

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta | 2017 – 2020
Ühik: kg
2017 2018 2019 2020
Teravili 996 697 1 226 1 229
Kartul 69 67 91 71
Köögivili 45 48 67 44

Uudis

Põuane suvi kahjustas põllumeeste saaki

Statistikaameti värske saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 95% teraviljapinnast, kust saadi 1,25 miljonit tonni saaki. Hektarilt saadi keskmiselt viiendiku võrra vähem teravilja kui mullu.
Loe edasi 30. september 2021
Blogi

Eesti elanikud söövad Poola õunu ja Hollandi pirne

Taas on käes see aeg aastast, kus tegeletakse viljakoristusega õuna- ja pirnipuu aedades ning varutakse vitamiine. Seekordses blogis heidame pilgu koduaedade 2020. aasta pindadele ja sellele, kui palju ja kust õunu ja pirne sisse toome.
Loe edasi 28. september 2021
Blogi

Kolm aastakümmet Eesti põllumajanduses – taimekasvatuse ülekaal ja rekordsaagid

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.
Loe edasi 6. juuli 2021