Üldharidus
Koolitee algus on lapse elus suur muutus. Öeldakse ju, et õppimine on lapse töö. Peale teadmiste omandatakse koolis ka oskusi ja kogemusi käitumisreeglitest sotsiaalsete oskuste ning ettevõtlikkuseni. Kool kujundab isiksust ja maailmas hakkamasaamise oskust. Koolikohustus on Seadusega on määratud koolikohustus kuni 17-aastaseks saamise või põhihariduse omandamiseni.
Üldharidusstatistikast saab teada, kui palju on
- Eestis üldhariduskoole;
- üldhariduskoolides õpilasi;
- keskmiselt õpilasi klassis;
- esimesse klassi astujaid;
- põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid;
- täiskasvanute gümnaasiumeid;
- erivajadusega õpilaste õppeasutusi.
Üldharidusstatistikat avaldame nii koolitüübi, õpilaste maakondliku jaotuse, emakeele kui ka kooliastme alusel. Üldharidusstatistikat on vaja haridussüsteemile hinnangu andmiseks ja koolihariduse planeerimiseks.
Üldhariduskoolide arv
511
-0,2%
2021
Õpilaste arv üldhariduse statsionaarses õppes
157 tuhat
1,1%
2021
Põhikooli statsionaarse õppe lõpetajad
13 027
2,8%
2021
Gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad
7 005
1,6%
2021
1. klassi õpilaste arv
14,1 tuhat
1,4%
2021
Üldhariduskoolide õpetajate arv
16 569
1,3%
2021
Täiskasvanute gümnaasiumid
8
-33,3%
2021
Õpilaste arv üldhariduskoolides | 2012–2021
Üldhariduskoolide õpetajad vanuse ja soo järgi | 2021
Blogi
Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps
Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.
Blogi
Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.
Rakendused
Kas leidsid, mida otsisid?