Üldharidus
Koolitee algus on lapse elus suur muutus. Öeldakse ju, et õppimine on lapse töö. Peale teadmiste omandatakse koolis ka oskusi ja kogemusi käitumisreeglitest sotsiaalsete oskuste ning ettevõtlikkuseni. Kool kujundab isiksust ja maailmas hakkamasaamise oskust. Koolikohustus on Seadusega on määratud koolikohustus kuni 17-aastaseks saamise või põhihariduse omandamiseni.
Üldharidusstatistikast saab teada, kui palju on
- Eestis üldhariduskoole;
- üldhariduskoolides õpilasi;
- keskmiselt õpilasi klassis;
- esimesse klassi astujaid;
- põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid;
- täiskasvanute gümnaasiumeid;
- erivajadusega õpilaste õppeasutusi.
Üldharidusstatistikat avaldame nii koolitüübi, õpilaste maakondliku jaotuse, emakeele kui ka kooliastme alusel. Üldharidusstatistikat on vaja haridussüsteemile hinnangu andmiseks ja koolihariduse planeerimiseks.
Üldhariduskoolide arv
512
-1,2%
2020
Õpilaste arv üldhariduse statsionaarses õppes
155 tuhat
1,2%
2020
Põhikooli statsionaarse õppe lõpetajad
12 672
6,6%
2020
Gümnaasiumi statsionaarse õppe lõpetajad
6 893
0,7%
2020
1. klassi õpilaste arv
13,9 tuhat
-1,4%
2020
Üldhariduskoolide õpetajate arv
16 357
3,2%
2020
Täiskasvanute gümnaasiumid
12
-14,3%
2020
Õpilaste arv üldhariduskoolides | 2011–2020
Üldhariduskoolide õpetajad vanuse ja soo järgi | 2020
Blogi
Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps
Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.
Blogi
Üldhariduskoolis on meesõpetajaid alla kuuendiku
Statistikaameti andmetel oli 2017/2018. õppeaastal üldhariduskoolides 14 905 õpetajat, neist naisi 86% ja mehi 14%.
Rakendused