Jäätmed ja ringmajandus

Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

  • tekib Eestis igal aastal prügi;
  • jäätmetest ladustatakse prügilates
  • jäätmetest võetakse taaskasutusse;
  • jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
  • tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Jäätmeteke 19,36 miljonit tonni
16,0%
2021
Ohtlike jäätmete teke 1,59 miljonit tonni
-5,0%
2021
Jäätmete ladestamine prügilatesse 6,52 miljonit tonni
8,8%
2021
Jäätmete põletamine energiatootmiseks 387,0 tuhat tonni
2021
Jäätmete taaskasutus 13,40 miljonit tonni
27,3%
2021
Olmejäätmete teke 525 tuhat tonni
3,1%
2021
Olmejäätmete teke elaniku kohta 395,0 kg
3,1%
2021
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,4 %
2021
Ohtlike jäätmete taaskasutuse määr 38,8 tuhat tonni
2020
Jäätmeteke | 2013–2021
Olmejäätmete teke elaniku kohta | 2013–2021
Jäätmete ladestamine prügilasse | 2013–2021
Jäätmete käitlemine | 2013 – 2021
Ühik: tuhat tonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Jäätmete taaskasutus 11 693 8 059 9 390 7 834 9 606 9 547 9 688 10 528 13 404

Blogi

Statistikablogi: kui plast võtab maad

5. juunil tähistatakse kogu maailmas keskkonnapäeva. 2023. aastal keskendub ülemaailmne keskkonnapäev plastireostuse kriisi lahendustele. Ülemaailmset keskkonnapäeva korraldatakse ÜRO keskkonnaprogrammi eestvedamisel alates 1974. aastast igal aastal ja see on suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Plastireostusest kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Loe edasi 5. juuni 2023
Blogi

Kas jäätmevaba elu on võimalik?

Kas jäätmete teket saaks täielikult vältida nii, et midagi ei jääks üle ja midagi ei peaks ära viskama? Jäätmevaba elu võimalikkusest kirjutab statistikablogis rahvusvahelise jäätmevaba päeva puhul statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Loe edasi 30. märts 2023
Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022