Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Jäätmed ja ringmajandus

Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

  • tekib Eestis igal aastal prügi;
  • jäätmetest ladustatakse prügilates
  • jäätmetest võetakse taaskasutusse;
  • jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
  • tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Jäätmeteke 20,21 miljonit tonni
-14,1%
2019
Ohtlike jäätmete teke 8,18 miljonit tonni
-25,5%
2019
Jäätmete ladestamine prügilatesse 7,51 miljonit tonni
-25,9%
2019
Jäätmete põletamine energiatootmiseks 361,1 tuhat tonni
2019
Jäätmete taaskasutus 9,69 miljonit tonni
1,5%
2019
Olmejäätmete teke 490 tuhat tonni
-8,4%
2019
Olmejäätmete teke elaniku kohta 370,0 kg
-8,6%
2019
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 30,8 %
2019
Ohtlike jäätmete taaskasutus määr 10,2 %
2019
Jäätmeteke | 2012–2020
Olmejäätmete teke elaniku kohta | 2011–2019
Jäätmete ladestamine prügilasse | 2011–2019
Jäätmete käitlemine | 2011 – 2019
Ühik: tuhat tonni
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Jäätmete taaskasutus 11 965 13 147 11 693 8 059 9 390 7 834 9 606 9 547 9 688

Blogi

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.
Loe edasi 20. september 2019