Jäätmed ja ringmajandus
Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.
Jäätmestatistikast saab teada, kui palju
- tekib Eestis igal aastal prügi;
- jäätmetest ladustatakse prügilates
- jäätmetest võetakse taaskasutusse;
- jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
- tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.
Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.
| 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2.4 Jäätmete taaskasutus, tuhat tonni | 8 059 | 9 390 | 7 834 | 9 606 | 9 547 | 9 688 | 10 528 | 13 404 | 14 925 | 9 966 |
Eesti on maailmakoristusel eeskujuks, aga mitte jäätmete ringluses
Laupäeval, 20. septembril on ÜRO kalendri järgi maailmakoristuspäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust jäätmemajandusest ja viia maailm puhtama tuleviku poole. Eestist alguse saanud ja praeguseks üks maailma suurimaid kodanikualgatusi ootab igaühe panust. Mida näitab jäätmestatististika Eesti kohta? Statistikaamet heidab värske pilgu!