Ehitus

Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist.

Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi.

Ehitusstatistikas kajastame

  • hoonete ja rajatiste ehitusmahtude andmeid ning nende muutust;
  • omal jõul tehtud ehitustööde maksumust ehitise tüübi ja asukoha järgi;
  • väljastatud ehitus- ja kasutuslubade arvu.

Ehitusettevõtjate käekäigu hindamiseks kogume neilt järgmisi andmeid:

  • müügitulu;
  • kulud;
  • kasum;
  • varad;
  • kohustused;
  • omakapital;
  • investeeringud.
Kasutusse lubatud eluruumide arv 6 521
-3,2%
2022
Kasutusse lubatud mitteelamute suletud netopind 666,8 tuhat m²
4,5%
2022
Ehitusloa saanud eluruumide arv (uusehitus) 855
-40,9%
2023 II KVARTAL
Ehitusmahuindeks, 2015 = 100 142,6
2023 II KVARTAL
Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga -11,6 %
2023 II KVARTAL
Ehitusloa saanud mitteelamute suletud netopind (uusehitus) 245,6 tuhat m²
-4,1%
2023 II KVARTAL
Omal jõul tehtud ehitustööd Eestis ja välisriikides kokku 1 019,0 miljonit eurot
-5,5%
2023 II KVARTAL
Ehitusmahuindeks (2015 = 100) | I kvartal 2011 – II kvartal 2023