Ehitus

Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist.

Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi.

Ehitusstatistikas kajastame

  • hoonete ja rajatiste ehitusmahtude andmeid ning nende muutust;
  • omal jõul tehtud ehitustööde maksumust ehitise tüübi ja asukoha järgi;
  • väljastatud ehitus- ja kasutuslubade arvu.

Ehitusettevõtjate käekäigu hindamiseks kogume neilt järgmisi andmeid:

  • müügitulu;
  • kulud;
  • kasum;
  • varad;
  • kohustused;
  • omakapital;
  • investeeringud.
Kasutusse lubatud eluruumide arv 6 735
-11,1%
2021
Kasutusse lubatud mitteelamute suletud netopind 638,3 tuhat m²
-31,2%
2021
Ehitusloa saanud eluruumide arv (uusehitus) 1 521
-39,7%
2022 III KVARTAL
Ehitusmahuindeks, 2015 = 100 171,2
2022 III KVARTAL
Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga -3,3 %
2022 III KVARTAL
Ehitusloa saanud mitteelamute suletud netopind (uusehitus) 190,1 tuhat m²
-37,8%
2022 III KVARTAL
Omal jõul tehtud ehitustööd Eestis ja välisriikides kokku 1 188,8 miljonit eurot
13,5%
2022 III KVARTAL
Ehitusmahuindeks (2015 = 100) | II kvartal 2010 – III kvartal 2022
Uudis

Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.
Loe edasi 25. november 2022