Ehitus
Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist.
Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi.
Ehitusstatistikas kajastame
- hoonete ja rajatiste ehitusmahtude andmeid ning nende muutust;
- omal jõul tehtud ehitustööde maksumust ehitise tüübi ja asukoha järgi;
- väljastatud ehitus- ja kasutuslubade arvu.
Ehitusettevõtjate käekäigu hindamiseks kogume neilt järgmisi andmeid:
- müügitulu;
- kulud;
- kasum;
- varad;
- kohustused;
- omakapital;
- investeeringud.
Esimeses kvartalis ehitati 5% rohkem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.
Esimese kvartali ehitushindade tõusu ohjeldasid vähenenud kulud materjalidele
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,1%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 1,2%.
Eelmisel aastal ehitati 6% vähem
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2024. aastal Eestis ja välisriikides kokku 6% vähem kui 2023. aastal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht mullu 7%.