Kliima

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.

Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.

Kliimastatistika annab infot

  • kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
  • energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
  • süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
  • kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 9,5 CO₂ ekvivalenttonni
10,5%
2021
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 0,5 kg
-2,0%
2021
Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) 15,5 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
11,4%
2021
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist 2 350,7 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
4,9%
2021
Süsinikdioksiidi heitkogus 10,4 miljonit tonni
2021
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides 2,54 miljonit eurot
2021
Metaani heitkogus 41,2 tuhat tonni
2021
Dilämmastikoksiidi heitkogus 3,2 tuhat tonni
2021
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2012–2021
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2013–2021
Suurimad CO₂ heitkoguste allikad (v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: tuhat tonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 468 316 210 181 198 212 198 119 146
Töötlev tööstus 1 999 2 429 2 313 1 674 1 890 2 031 2 305 1 669 1 374
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 14 447 13 367 10 342 12 957 13 930 12 816 7 045 4 765 6 288
Maismaaveondus ja torutransport 1 666 1 785 1 762 1 528 1 530 1 339 1 098 953 1 060
Veetransport 1 074 876 806 671 815 713 499 208 285
Õhutransport 96 101 140 39 64 35 34 11 17
Kodumajapidamised kokku 1 292 1 319 1 615 1 671 1 733 1 821 1 772 1 558 1 647

Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO₂ heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: tuhat tonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Töötlev tööstus 490 490 587 635 602 659 737 757 815
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 232 1 239 1 344 1 472 2 013 2 033 2 432 2 323 2 732
Kodumajapidamised kokku 2 120 2 138 2 120 2 242 2 094 2 457 2 047 2 558 2 182

Suurimad F-gaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 4 433 4 641 5 047 6 217 4 656 5 642 7 055 5 734 6 359
Töötlev tööstus 39 764 44 307 43 957 47 711 50 468 51 902 51 064 32 040 35 189
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 137 140 151 176 121 129 131 129 144
Kodumajapidamised kokku 30 182 32 037 33 858 34 364 35 810 36 104 32 978 27 176 28 497

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020
Blogi

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Loe edasi 22. aprill 2020