Kliima

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.

Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.

Kliimastatistika annab infot

  • kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
  • energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
  • süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
  • kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 15,8 CO₂ ekvivalenttonni
6,1%
2017
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 0,8 kg
-17,2%
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogus energiasektorist 13,8 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektorist 2,4 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
2018
Süsinikdioksiidi heitkogus 18,7 miljonit tonni
2017
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides -1,79 miljonit eurot
2017
Metaani heitkogus 42,8 tuhat tonni
2017
Dilämmastikoksiidi heitkogus 3,1 tuhat tonni
2017
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2010 - 2018
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2009 - 2017
Suurimad CO2 heitkoguste allikad v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2009 - 2017
Ühik: tuhat tonni
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 146 84 126 191 169 84 99 105 105
Töötlev tööstus 1 574 1 342 1 773 1 819 2 006 2 446 2 313 2 369 1 766
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 9 863 14 482 14 038 12 809 14 450 13 370 10 343 11 855 13 627
Maismaaveondus ja torutransport 662 1 038 876 762 1 024 848 736 736 761
Veetransport 686 757 459 730 663 732 599 842 707
Õhutransport 12 9 11 50 7 7 9 7 8
Kodumajapidamised kokku 953 911 1 141 879 880 1 038 1 318 1 346 1 387

Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO2 heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2009 - 2017
Ühik: tuhat tonni
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Töötlev tööstus 358 505 628 580 551 561 668 516 664
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 856 1 268 1 437 1 393 1 386 1 420 1 527 1 772 2 216
Kodumajapidamised kokku 1 935 2 010 1 596 1 769 1 737 1 693 1 648 1 748 1 745

Suurimad kasvuhoonegaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2009 - 2017
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 5 161 4 862 5 003 3 814 4 578 4 849 5 330 6 746 5 025
Töötlev tööstus 33 689 39 786 43 016 38 423 39 410 43 577 43 431 48 015 49 600
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 133 144 150 135 137 143 156 186 120
Kodumajapidamised kokku 22 940 20 799 21 591 29 758 32 465 33 768 36 002 37 313 38 562

Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020
Blogi

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Loe edasi 22. aprill 2020