Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Kliima

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.

Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.

Kliimastatistika annab infot

  • kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
  • energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
  • süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
  • kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 15,1 CO₂ ekvivalenttonni
-4,9%
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 0,8 kg
-8,5%
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogus energiasektorist 13,8 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
-6,2%
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektorist 2,4 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
-0,9%
2018
Süsinikdioksiidi heitkogus 17,7 miljonit tonni
2018
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides -2,34 miljonit eurot
2018
Metaani heitkogus 44,7 tuhat tonni
2018
Dilämmastikoksiidi heitkogus 3,1 tuhat tonni
2018
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2010 - 2018
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2010 - 2018
Suurimad CO2 heitkoguste allikad (v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2011 – 2019
Ühik: tuhat tonni
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 178 306 331 196 188 195 213 231 227
Töötlev tööstus 1 774 1 803 2 025 2 451 2 306 1 707 1 937 1 788 2 135
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 14 038 12 779 14 459 13 371 10 342 12 997 13 951 12 942 7 081
Maismaaveondus ja torutransport 879 766 1 029 855 741 774 864 869 893
Veetransport 463 982 1 127 913 818 679 636 600 448
Õhutransport 108 130 96 102 140 39 64 35 34
Kodumajapidamised kokku 1 151 893 895 1 057 1 343 1 206 1 128 1 124 1 104

Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO2 heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2011 – 2019
Ühik: tuhat tonni
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Töötlev tööstus 631 585 557 566 673 710 651 1 324 737
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1 446 1 407 1 400 1 431 1 539 1 646 2 177 1 017 2 439
Kodumajapidamised kokku 1 607 1 786 1 755 1 707 1 661 1 812 1 710 2 490 1 924

Suurimad F-gaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2011 – 2019
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 5 003 3 814 4 578 4 849 5 330 6 743 5 025 5 701 7 037
Töötlev tööstus 43 017 38 423 39 401 43 583 43 435 47 185 49 249 51 402 50 103
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 150 135 137 143 156 186 120 134 131
Kodumajapidamised kokku 21 590 29 758 32 473 33 762 35 997 37 294 38 567 37 128 34 219

Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020
Blogi

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Loe edasi 22. aprill 2020