Intrastat

Mis on Intrastat?

Intrastat (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL-i) riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastat sai alguse 1993. aastal, mil loodi EL-i riikide ühisturg ja kadus tollikontroll EL-i sisepiiridel. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt majandusüksustelt.

EL-i siseses kaubavahetuses kasutatakse ekspordi ja impordi asemel mõisteid kauba saabumine ja kauba lähetamine (ingl k arrivals and dispatches) ning majandusüksusi nimetatakse vastavalt kauba saajaks ja kauba lähetajaks.

Kui Eesti 1. mail 2004 EL-iga ühines, tuli ka siin kasutusele Intrastati süsteem.

Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse?

Uuringu peamine avaliku huvi esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Milleks on neid andmeid vaja?

Intrastati andmete alusel tehakse väliskaubandusstatistikat. Väliskaubandusstatistika on oluline nii avaliku kui ka erasektori otsuste langetajatele ja kavandajatele ning seda nii maailmas, EL-is, igas liikmesriigis kui ka majandusüksustes.

Statistikaamet edastab regulaarselt Eesti väliskaubandusstatistika andmeid sellistele rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, OECD, rahvusvaheline valuutafond, maailma kaubandusorganisatsioon ja peale nende veel paljudele kitsama valdkonna ühendustele.

EL-is on Intrastatiga kogutavaid andmeid vaja EL-i siseturu, majanduse ja ühisraha euro jälgimiseks ning poliitiliste ja kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks. Statistikaamet edastab iga kuu väliskaubandusstatistika koondandmeid EL-i statistikaametile (Eurostat).

Eestis on väliskaubandusstatistika tähtis, sest see on sisend maksebilansi jooksevkonto koostamiseks ja sisemajanduse koguprodukti arvutamiseks. Kaubavahetuse statistika annab olulist infot, mille põhjal kavandada transporditaristut ja hinnata majanduse elujõudu. Tähtsamad väliskaubandusstatistika kasutajad avalikus sektoris on Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, välisministeerium ning rahandusministeerium.

Majandusüksustele on väliskaubanduse andmed olulised turu-uuringute korraldamiseks. Väliskaubandusstatistika kasutajate hulk erasektoris suureneb iga aastaga.

Statistikaameti andmebaasis on Eesti ekspordi ja impordi andmed kõigile statistika kasutajatele tasuta kättesaadavad.

Kui sageli uuringut korraldatakse?

Intrastati andmed kõigi eelmisel kuul EL-i riikidega tehtud tehingute kohta tuleb statistikaametile esitada iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 14. kuupäevaks.

Kuidas valitakse uuringus osalejad?

Intrastati andmeid peavad esitama majandusüksused, mille kaubavahetuse käive EL-i riikidega ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Statistilise läve määrab statistikaamet kindlaks eelmise aasta väliskaubanduse andmete põhjal. Andmete esitamise kohustuse määramisel vaadeldakse mõlema kaubavoo käivet eraldi. Andmed tuleb esitada ainult statistilise läve ületanud kaubavoo kohta. 2024. aastal on statistilise läve väärtus Eestis kaupade lähetamisel 350 000 eurot ja saabumisel 700 000 eurot.

Kuidas andmeid esitada?

Intrastati andmeid saab statistikaametile esitada elektrooniliselt. Selleks tuleb kasutada eSTAT-i veebikeskkonda.

Kus avaldatakse uuringu tulemused?

Väliskaubandusstatistika andmed avaldatakse statistika andmebaasis veebilehel www.stat.ee ligikaudu 26. päeval pärast andmete kogumise tähtpäeva.

Kuidas olla kindel, et tegemist on statistikaameti uuringuga?

Sellele küsitlusele saab vastata internetis https://estat.stat.ee. Küsimuste korral palume ühendust võtta meie klienditoega telefonil 625 9300 või e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

KKK

Kes peavad esitama Intrastati andmeid?

Intrastati andmete esitamine on kohustuslik kõikides EL-i liikmesriikides, kuid statistiline lävi, millest alates on majandusüksusel kohustus oma riigis andmeid esitada, võib riigiti erineda. Näiteks praegu kehtiva EL-i määruse järgi on liikmesriikidel kohustus koguda 95% kogu kauba lähetamise andmetest. Intrastati andmeid peavad esitama majandusüksused, mille EL-i sisese kaubavahetuse käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve. Statistilise läve määrab kindlaks statistikaamet eelmise aasta väliskaubanduse andmete põhjal. Andmete esitamise kohustuse määramisel vaadeldakse mõlema kaubavoo käivet eraldi. Andmeid tuleb esitada ainult statistilise läve ületanud kaubavoo kohta. 2024. aastal on statistilise läve väärtus Eestis kaupade lähetamisel 350 000 eurot ja saabumisel 700 000 eurot.

Kuidas andmeid eSTATi laadida?

Andmeid saab esitada elektrooniliselt veebikeskkonnas eSTAT.

Andmete esitamise lihtsustamiseks on võimalik küsimustik täita, laadides andmed eSTATi CSV-faili või Exceli tabeli abil:

klõpsake tabeli paremal ülaservas allalaadimise ikoonil;
laadige alla vajalik CSV-faili või Exceli tabeli põhi, klõpsates vastaval lingil;
salvestage fail oma arvutisse;
sisestage andmed faili või laadige need raamatupidamisprogrammist;
tabelite eSTATi laadimiseks kasutage üleslaadimise linki, valige aken „Otsi fail“ ja vajutage nuppu „Laadin faili üles“.

Selline lahendus kiirendab ja lihtsustab andmete edastamist. Täpsemad juhised failide laadimiseks leiate eSTATist, valides menüüpunkti „Abi" alt "Tabelite laadimine". Samuti saab kasutada sama failipõhja, tehes muudatused eelmise kuu andmetes ja seejärel laadida faili uue kuu andmetega üles.

eSTAT-i saab laadida ka kompleksfaile. Kompleksfail võib sisaldada erinevaid üksuseid, ajavahemikke, majandusüksuse registrikoode ja erinevaid kaubavooge (lähetamine, saabumine).
Näidisfail asub kaustas, mille saate alla laadida veebilehelt https://www.stat.ee/et/intrastat

eSTAT-is on võimalik Intrastati küsimustikku täita ka Instat.xml-is. Selleks tuleb enne võtta
ühendust statistikaametiga.

Millal on andmete esitamise tähtaeg ja kas seda saab pikendada?

Intrastati andmed tuleb esitada iga kuu kohta eraldi. Need esitatakse statistikaametile hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 14. kuupäevaks kõigi eelmisel kuul EL-i riikidega tehtud tehingute kohta.

Enamikus liikmesriikides jääb Intrastati esitamise tähtaeg 15. kuupäeva lähedusse (21 liikmesriigis). Kuu lõpuks peab kaupade väliskaubanduse statistika andmed edastama Eurostatile (Euroopa Liidu statistikaametile). Kuna eelnevalt on kogutud andmeid vaja töödelda, kontrollida ja analüüsida ning valmistada ette edastamiseks, siis kahjuks ei ole võimalik tähtaega hilisemaks lükata.

Kui andmeid pole võimalik tähtpäevaks esitada, saab sellest statistikaametile teatada e-posti (klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee)) või telefoni (625 9300) teel.

Kas andmed tuleb esitada kauba liikumise või arve järgi?

Intrastatis tuleb näidata andmeid kauba liikumise järgi, mitte arvete saabumise või saatmise järgi. Olenemata sellest, kuidas on korraldatud arvete esitamine ja tasumine, tuleb Intrastati küsimustikku märkida ainult tegelik kauba liikumine. Kui kaup ei ole tegelikult liikmesriiki sisenenud või sealt lahkunud, ei tule seda ka küsimustikus näidata.

Millist kaupa peab kajastama Intrastati küsimustikus?

Üldjuhul koostatakse statistikat kõikide ühest liikmesriigist teise liikuvate kaupade (sh elektrienergia) kohta, sealhulgas:

ostetud või müüdud kaubad (ka põhivara ost/müük);
kaubasaadetised ühe ja sama juriidilise üksuse osade vahel;
käibemaksukohustuslasena registreeritud majandusüksuste kaupade müük EL-i eraisikutele ja ost nendelt;
töötlemiseks saadetud kaubad;
töötlemiselt saabuvad kaubad;
tasuta tarnitud kaubad, näidates nende turuhinda;
tagastatud ja asendatud kaubad;
pikaajaline (üle kahe aasta) rent, laen, kasutusliising.

Millistest riikidest saabunud või millistesse lähetatud kaupa peab Intrastati küsimustikus kajastama?

Intrastati küsimustikus tuleb märkida EL-i riik, kuhu kaup Eestist veetakse või kust kaup Eestisse vahetult saabub. Lähetamisel märgitakse sihtriik ja saabumisel saatjariik.

Seoses Ühendkuningriigi väljaastumisega EL-ist kestis kuni 31. detsembrini 2020 üleminekuperiood. 1. jaanuaril 2021 sai üleminekuperiood läbi, mis tähendab, et sellest hetkest kajastatakse Intrastatis ainult Põhja-Iirimaa ja Eesti vahel toimunud kaubavahetust. Partnerriigi koodiks märgitakse kood „XI“. Ülejäänud kaubavahetus, mis toimub Eesti ja Ühendkuningriigi vahel, kajastatakse tollideklaratsioonil.

Mida peab näitama kaubaarve summa all?

Kaubaarve summa on kauba väärtus ilma maksude (nt aktsiisimaks, käibemaks jms) ja muude tasudeta (näiteks rehvide taaskasutuse tasu jms).

Küsimustikku märgitakse kauba maksumus kaubaarve järgi, soovitatavalt täisarvudes. Väiksemad summad võib esitada ka kahe komakoha täpsusega. Kaubaarve summa tuleb märkida eurodes.

Kui kaubaarvet ei ole, kauba hind ei ole täpselt teada või on tegu tasuta kaubaga (kingitused, humanitaarabi, töötluskaubad jms), siis määratakse kauba väärtus ligikaudu, kasutades sarnaste kaupade turuhinda.

Kui kaubaarvel on transpordikulu kogu saadetise kohta ühel real, siis tuleb summa jagada kõigi arvel olevate kaupade vahel nende osatähtsuse järgi kaalus või väärtuses ja lisada nende maksumusele.

Kui transpordikulu kohta on esitatud eraldi arve, vaadeldakse seda teenusena ja kaupade maksumusele seda lisama ei pea.

Kui kaubaarve kajastab ka muid teenuseid peale transpordi ja/või kaupu, peab eraldama kauba väärtusest teenuse maksumuse. Kui kaubaarvel ei ole eraldi kauba maksumust, tuleks see määrata ligikaudu.

Mida teha, kui saadetakse korrigeeritud arve, aga Intrastati andmed on esitatud?

Kui andmeid kauba liikumise kohta pole veel esitatud või kui ebakorrektse arve parandamiseks tehakse kreeditarve, tuleb vastava kuu Intrastati andmetes muuta kauba väärtust kreeditarve alusel. Kui andmed on juba esitatud, tuleb statistikaametile saata parandus. Kui kreeditarve on seotud kliendile tehtava boonuse või allahindlusega, siis seda parandust ei pea hiljem Intrastatis kajastama.

NB! Statistikaametile ei ole vaja parandust saata, kui kreeditarvel märgitud summa on alla 5000 euro. Parandada tuleb selle kuu andmeid, millal kaup oli esialgu lähetatud või saadud, vaatamata sellele, et kreeditarve võib olla esitatud mitu kuud hiljem.

Kui kreeditarve esitatakse majandusüksuse kogu saabunud või lähetatud kauba väärtuse kohta (nt tehakse hinnaalandust vms), mitte ühe konkreetse kauba kohta, siis ei pea seda Intrastatis kajastama.

Milliseid kaubatagastusi ja -asendusi tuleb Intrastati andmetes kajastada?

Kauba liikumist selle tagasisaatmisel ja asendamisel tuleb Intrastati küsimustikus kajastada juhul, kui tehingud on toimunud eri kuudel. Kauba andmed lisatakse selle kuu arvestusse, mil kaup tagastati või asendati. Kaupade tagastamisel märgitakse tehingu liigi koodiks 21, tagastatud kauba asendamisel 22 ning tagastamata kaupade asendamisel 23. Juhul, kui majandusüksus peab esitama andmeid ainult kauba saabumise kohta, siis ei ole neid kauba tagasisaatmise kohta vaja esitada. Kui aga majandusüksus peab esitama andmeid ainult kauba lähetamise kohta, ei pea ta andmetes kajastama tagastatud kauba saabumist.

NB! Kui üks ja sama kaup on saabunud ja tagastatud samas aruandekuus, siis pole neid tehinguid vaja Intrastatis näidata.

Kui majandusüksus peab esitama andmeid ainult ühe kaubavoo kohta (lähetamine) ning kaup on lähetatud ja tagastatud ühes kuus, siis tuleks näidata tegelikult lähetatud ja mittetagastatud kauba kogust ja väärtust.

Täpsemad juhised kaupade tagastamise ja asendamise kohta leiate meie veebilehel olevast Intrastati käsiraamatust (lk 38 p 4.2.9).

Kas Intrastati küsimustikus tuleb kajastada näidiseid?

Intrastati küsimustikus tuleb kajastada ka tasuta või sümboolse tasu eest saadud või saadetud kaupu (kingitused, näidised, reklaammaterjal jne), mis on mõeldud müügiks. Kauba väärtus märgitakse ligikaudu, kasutades sarnaste kaupade turuhinda. Tehingu liigi koodiks tuleb märkida 34.

Intrastatis ei kajastata neid tasuta või sümboolse tasu eest saadud kaupu (kingitused, näidised, reklaammaterjal jne), mis ei ole mõeldud müügiks, vaid ainult oma tarbeks või tasuta jagamiseks.

Millistes riikides kehtib kombineeritud nomenklatuur (KN)?

KN kehtib EL-i kõigis riikides, peale selle on KN ka mõnes mitte-EL-i riigis kaupade nomenklatuuri alus.

Euroopa Nõukogu määrusega 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri kohta kehtestati EL-i KN (ingl k Combined Nomenclature – CN), mis peab vastama nii ühise tollitariifistiku kui ka ühenduse väliskaubanduse statistika nõuetele.

Miks muutuvad kaubakoodid iga aasta?

Kombineeritud nomenklatuuri (KN-i) muudetakse Euroopa Liidus igal aastal, et võtta arvesse statistika- või kaubanduspoliitika nõuete muudatusi, tehnika või kaubanduse arengut, tekstide kohandamist või selgemaks muutmist. Uus nomenklatuur hakkab kehtima iga aasta 1. jaanuarist. Suuremad muudatused on kavandatud samale aastale, kui muutub ka KN aluseks olev harmoneeritud süsteem (HS). Muudatusi tehakse kogu klassifikaatorite süsteemis, et kõiki klassifikaatoreid omavahel rohkem siduda ja teha kergemaks üleminek ühelt klassifikaatorilt teisele.

KN-i kehtiv versioon on leitav statistikaameti veebilehelt.

Miks ei kasutata maksu- ja tolliameti (MTA) andmeid?

Intrastati andmetes peavad majandusüksused kajastama kõiki kaubandustehinguid, mille korral on kaup saabunud EL-i riigist või lähetatud EL-i riiki. Ühendusesisese käibe aruande VD alusel on võimalik saada kaupade ekspordi summa EL-i riikidesse riigiti ja ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR-i) numbri järgi. Andmeid tuleb koguda ja avaldada aga nii kaupade ekspordi kui ka impordi puhul kauba liikumise, mitte arvete järgi. MTA ei kogu majandusüksustelt detailseid andmeid kaupade väliskaubanduse kohta (sealsetes andmetes ei ole kaubakoode, päritoluriike, tehinguliike, netomassi, juhul kui kaubakoodil on lisamõõtühik, siis ka kogust mitte).

VD ja Intrastati vahel on ka metoodilised erinevused: Intrastatis ei ole oluline, kas kauba omanik vahetub, esmatähtis on vaid see, et kaup on tegelikult lähetatud Eestist teise EL-i riiki või saabunud Eestisse teisest EL-i riigist. Intrastati lähetamise andmetes tuleb esitada teises liikmesriigis kauba saanud saaja (mitte ostja) kehtiv KMKR-i number koos riigi tunnusega.

Miks ei tehta Intrastati küsimustikus eeltäitmist maksu- ja tolliameti andmetega?

Oleme andmeesitaja soovide korral teinud ka eeltäitmist VD andmete järgi, kuid üsna pea on palutud see lõpetada, sest VD-l on märgitud kogusumma partnerriikide ja ostja KMKR-i numbri järgi, kuid Intrastatis on vaja see esitada kaupade järgi. Ühele kauba saajale võis minna erinevaid kaupu ja seega peab eeltäidetud VD summa ikkagi kaupade järgi ükshaaval lahti kirjutama.

Eeltäitmise soovi korral kirjutage palun klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee).

Mis on SIMSTAT?

SIMSTAT (ühtse turu statistika, ingl k single market statistics) on EL-i riikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise ja vahetamise süsteem. Selle üldeesmärk on lihtsustada EL-i siseste kaubandusandmete kogumise süsteemi Intrastati. SIMSTAT lähtub põhimõttest, et Euroopa statistikasüsteemis juba kogutud ja kättesaadavaid andmeid ei tohi koguda rohkem kui üks kord.

Millal tuleb SIMSTAT?

2024. aastal on kaupade saabumise käibe statistiline lävi 700 000 eurot (2023. aastal oli 400 000 eurot). Saabumise statistilise lävendi olulise tõstmisega oleme alustanud SIMSTAT-ile üleminekut ja soovime vähendada andmeesitajate halduskoormust. Alla statistilise lävendi jäävate majandusüksuste kauba saabumise andmete hindamiseks kasutame teiste liikmesriikide lähetamise andmeid. Võrreldes 2023. aastaga vabastati ligi 1400 majandusüksust Intrastati kauba saabumise andmete esitamise kohustusest.

Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt EL-i liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

Statistikaamet loodab 2025. aasta alguses vähendada ettevõtjate koormust kauba saabumise andmete esitamisel veelgi. Soov on impordi väliskaubandusstatistika koostamisel hakata kasutama EL-i liikmesriikide poolt edastatud andmeid (SIMSTAT) ja jõuda selleni, et EL-i liikmesriikide kohta kogutakse andmeid endise kahe küsimustiku asemel ainult ühega – kauba lähetuse küsimustikuga. Kauba saabumise kohta peaks andmed saama teiste liikmesriikide saadetud detailandmetest.

Miks peab lähetamise andmeid esitama majandusüksuse täpsusega?

Uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ettevõtlusstatistika määrusega tekkis kõigil EL-i liikmesriikidel võimalus minna väliskaubandusstatistika koostamisel üle SIMSTAT-ile. Määruse järgi peavad EL-i liikmesriikide statistikaasutused vahetama omavahel kauba teistesse EL-i riikidesse lähetamise andmeid. Andmete vahetuseks on vaja küsida käibemaksukohustuslasena registreerimise (KMKR-i) numbrit. Määrus ei kohusta lõpetama kauba saabumise andmete kogumist, vaid see on soovituslik. Eesti statistikaamet on otsustanud, et kui pärast üleminekuaega ja andmete analüüsi teistelt riikidelt saadud lähetusandmed kasutamiseks sobivad, siis loobutakse kauba saabumise küsimustikust.

Milliseid abimaterjale on võimalik küsimustiku täitmisel kasutada?

Statistikaameti kodulehel on mitmeid abimaterjale: