Väliskaubandus
Väliskaubandusstatistika annab ülevaate kaupade ja teenuste kaubandusest Eesti ja teiste riikide vahel. Ekspordi ehk väljaveo ja impordi ehk sisseveo vahe moodustab riigi väliskaubanduse bilansi. Väliskaubandusstatistikas kajastatakse kaupasid nende liikumise alusel üle Eesti riigipiiri ning teenuseid residentide ja mitteresidentide ostu-müügitehingute alusel.
Väliskaubandusstatistika avaldatakse jooksevhindades.
Väliskaubandusstatistikast saab teada,
- kui suur on väliskaubanduse üldmaht;
- milline on eksporditud ja imporditud kaupade ning teenuste väärtus;
- kui palju Eestis toodetud kaupu ja teenuseid eksporditakse Euroopa Liidu teistesse riikidesse ja Euroopa Liidust väljapoole;
- kui palju tooteid ja teenuseid ostetakse meile sisse mujalt riikidest;
- mis riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid;
- kui suur on kaubavahetuse bilanss ehk ekspordi- ja impordinäitajate erinevus.
Tähtsamad väliskaubanduse andmete kasutajad on Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, välisministeerium, rahandusministeerium; rahvusvahelistest organisatsioonidest Eurostat, ÜRO, OECD, IMF ja WTO. Väliskaubandusstatistika andmed on olulised riigi majandusarengu jälgimisel ja majanduspoliitika planeerimisel, neid kasutatakse SKP arvutamisel ning maksebilansi koostamisel. Ettevõtjad saavad andmeid kasutada turu-uuringuteks.
Kolmandas kvartalis kasvas teenuste eksport 8%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,2 miljardi ning imporditi 2,4 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 751 miljonit eurot, mis on 180 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem.
Oktoobris väliskaubandus kasvas, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 17%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi euro ja imporditi ligi 2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 303 miljonit eurot.
Ettevõtjad ei pea uuel aastal kauba saabumise andmeid enam esitama
Alates 2025. aasta algusest ei pea ettevõtjad kauba saabumisel Euroopa Liidust (EL-ist) statistikaametile enam andmeid esitama. Sellega väheneb EL-i liikmesriikidega kaubavahetust pidavate paljude ettevõtjate halduskoormus keskmiselt kolmandiku võrra.