Väliskaubandus
Väliskaubandusstatistika annab ülevaate kaupade ja teenuste kaubandusest Eesti ja teiste riikide vahel. Ekspordi ehk väljaveo ja impordi ehk sisseveo vahe on riigi väliskaubanduse bilanss. Väliskaubandusstatistikas kajastatakse kaupu nende üle Eesti piiri liikumise alusel ning teenuseid residentide ja mitteresidentide vaheliste ostu-müügitehingute alusel.
Väliskaubandusstatistika avaldatakse jooksevhindades.
Väliskaubandusstatistikast saab teada järgmist:
- kui suur on väliskaubanduse üldmaht;
- kui suur on eksporditud ja imporditud kaupade ning teenuste väärtus;
- kui palju Eestis toodetud kaupu ja teenuseid eksporditakse teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja Euroopa Liidust väljapoole;
- kui palju tooteid ja teenuseid ostetakse Eestisse sisse mujalt riikidest;
- mis riigid on Eesti peamised ekspordi- ja impordipartnerid;
- kui suur on kaubavahetuse bilanss ehk ekspordi- ja impordinäitajate erinevus.
Eestis on väliskaubandusstatistika peamised kasutajad Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, välisministeerium ja rahandusministeerium, rahvusvahelistest organisatsioonidest Eurostat, ÜRO, OECD, IMF ja WTO. Väliskaubandusstatistika on vajalik riigi majandusarengu jälgimiseks ja majanduspoliitika planeerimiseks, samuti kasutatakse statistikat SKP arvutamisel ja maksebilansi koostamisel. Ettevõtjad saavad andmeid kasutada turu-uuringuteks.
Augustis kasvas kaupade eksport 3% ja import 10%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2026. aasta augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi üle 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 360 miljonit eurot.
Harjumaa ettevõtted moodustasid eelmisel aastal 60% kaupade koguekspordist
Kaupu eksportivad ettevõtted Harjumaal moodustasid 2025. aastal 60% (sh Tallinnas 42%) Eesti koguekspordist, järgnesid Tartumaa (10%) ja Pärnumaa (4%).
Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.