Töötavad välisüliõpilased ja -vilistlased tõid möödunud aastal Eestile ligi 23 miljonit eurot maksutulu
Statistikaameti andmetel tõid Eestis õppivad ja töötavad välisüliõpilased ning õpingute järel siia tööle jäänud vilistlased 2023/2024. õppeaastal kokku pea 23 miljonit eurot maksutulu. Ehkki välisüliõpilaste arv on vähenenud, pole samal suurel määral vähenenud nende panus majandusse.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: hinnad tõusid augustis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Parandatud andmed: keskmine palk oli teises kvartalis 2126 eurot
Statistikaameti parandatud andmete järgi oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2126 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.
Milline on rändetrendide mõju Eesti rahvastikule?
Statistikaameti ja kultuuriministeeriumi eestvedamisel on valminud uus rändestatistika juhtimislaud, kust saab ülevaate Eesti rahvastikku mõjutavatest rändetrendidest ning elamislubade ja Eesti kodakondsuse saamisega seotud näitajatest.
Kaupade eksport vähenes augustis 2%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport augustis võrreldes 2024. aasta sama kuuga 2%, import aga suurenes 2%. Kaupade ekspordi kahanemist mõjutas augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse.
Juulis kasvas kaupade eksport 9% ja import 11%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9% ja import 11%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 444 miljonit eurot, mis on 76 miljonit eurot rohkem kui aasta varem.
Teises kvartalis kasvas teenuste eksport 8% ja import 11%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta teises kvartalis teenuste eksport 8% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades ligi 3,4 miljardi ja imporditi ligi 2,6 miljardi euro eest.
Kaubavahetus kasvas esimeses kvartalis 14%, teises kvartalis kasv aeglustus
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ning imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest.
Mais eksporditi enim elektriseadmeid ning imporditi põllumajandussaaduseid ja toidukaupu
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta mais kaupade eksport 2% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 281 miljonit eurot, mis on 78 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem mais.
Aprillis kaubavahetuse kasv aeglustus: eksport kasvas 3% ja import 1%
Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta aprillis kaupade eksport 3% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ning imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 332 miljonit eurot, mis on 13 miljonit vähem kui aasta varem aprillis.
Esimeses kvartalis suurenes teenuste väliskaubandus enim EL-i väliste riikidega
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.
Täpsed väliskaubanduse andmed annavad Eesti ettevõtetele konkurentsieelise
Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.
Kaupade eksport kasvas märtsis 17% ja import 13%
Statistikaameti andmetel suurenes 2025. aasta märtsis kaupade eksport 17% ja import 13%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ning imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 237 miljonit eurot, mis on 12 miljonit vähem kui aasta varem märtsis.
Väliskaubandusse panustasid mullu kõige rohkem keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2024. aastal kaupu jooksevhindades 17,4 miljardi euro ja imporditi 20,7 miljardi euro eest. Kaupade eksport vähenes 2023. aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Kaubavahetus oli puudujäägis – import ületas eksporti 3,3 miljardi euroga.
Veebruaris kasvas kaupade eksport 12%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2025. aasta veebruaris 12% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.
Jaanuaris kasvas kaupade eksport 13% ja import 16%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 13% ja import 16%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 331 miljonit eurot, mis on 85 miljoni võrra suurem kui aasta varem.