Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Rahvusvaheline turismipäev: kes, kus ja kuhu reisivad?
Rahvusvahelist turismipäeva tähistatakse iga aasta 27. septembril, et tõsta teadlikkust turismi tähtsusest ning selle sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust mõjust. Maailma turismiorganisatsiooni* (UN Tourism, varem UNWTO) andmetel moodustab turismisektor umbes 10% maailma SKPst ja pakub sadu miljoneid töökohti kogu maailmas. Sel puhul uurisime, kuidas on viimasel ajal muutunud ülemaailmsed turismitrendid ning kui palju ja kuidas reisivad Eesti inimesed.
Augustis kasvas kaupade eksport 3% ja import 10%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2026. aasta augustis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% ja import 10%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi üle 1,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 360 miljonit eurot.
Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.
Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juulis 10%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2026. aasta juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3% ja import 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot.
Teenuste eksport oli esimest korda impordist miljard eurot suurem
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid enam kui 3,7 miljardi ning imporditi ligi 2,7 miljardi euro väärtuses.
Juunis kasvas kaupade eksport ja import 15%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport ja import tänavu juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest, kaubavahetuse puudujääk oli 413 miljonit eurot. Esimesel poolaastal kasvas kaupade eksport 8% ja import 7%.
Mais kasvas kaupade eksport 9% ja import 4%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport tänavu mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9% ja import 4%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 5%.
Aprillis kaubavahetus hoogustus
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport aprillis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13% ja import 12%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest.
Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Märtsis kasvas nii kaupade eksport kui ka import
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu rohkem kui 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi märtsis rohkem kui aasta varem.
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Eesti päritolu kaupade eksport vähenes veebruaris 8%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport tänavu veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, import aga suurenes 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi veebruaris vähem kui aasta varem.