Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa juulis avaldatud statistikaameti andmetele.
Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Juunis kasvas kaupade eksport ja import 15%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport ja import tänavu juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest, kaubavahetuse puudujääk oli 413 miljonit eurot. Esimesel poolaastal kasvas kaupade eksport 8% ja import 7%.
Mais kasvas kaupade eksport 9% ja import 4%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport tänavu mais eelmise aasta sama kuuga võrreldes 9% ja import 4%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,7 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupade eksport kasvas 5%.
Aprillis kaubavahetus hoogustus
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport aprillis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13% ja import 12%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest.
Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4%
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa mais avaldatud statistikaameti andmetele.
Märtsis kasvas nii kaupade eksport kui ka import
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu rohkem kui 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi märtsis rohkem kui aasta varem.
Suurima panuse kaupade eksporti andsid mullu keskmise suurusega ettevõtted
Statistikaameti andmetel eksporditi 2025. aastal kaupu jooksevhindades 18,6 miljardi ja imporditi 22,4 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2024. aastaga kasvas kaupade eksport 7% ja import 8%. Kõige rohkem on väliskaubandusega tegelevaid mikroettevõtteid, kuid suurima rahalise panuse annavad keskmise suurusega ettevõtted.
Eesti päritolu kaupade eksport vähenes veebruaris 8%
Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport tänavu veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 1%, import aga suurenes 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi veebruaris vähem kui aasta varem.
Kaupade eksport kasvas jaanuaris 4%, import aga kahanes 2%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.
Teenuste väliskaubanduse kasvu mõjutas enim muude äriteenuste import ja eksport
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel suurenes 2025. aasta neljandas kvartalis teenuste eksport 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,6 miljardi ja imporditi 2,8 miljardi euro eest. 2025. aastal kokku suurenes teenuste eksport 10% ja import 11% ning teenuseid eksporditi 13,8 miljardi ja imporditi 10,6 miljardi euro eest.
Kaupade eksport kasvas 2025. aastal 7% ja import 8%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7% ja import 8%. Kaupu eksporditi jooksevhindades enam kui 18,6 miljardi euro ning imporditi enam kui 22,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3,8 miljardit eurot, mis on 443 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Mullu detsembris suurenes kaupade eksport võrreldes 2024. aasta sama ajaga 16% ja import 4%.
Novembris kasvas kaupade eksport 3% ja import 7%
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2025. aasta novembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 3% ja import 7%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,9 miljardi euro väärtuses. Eesti päritolu kaupu eksporditi novembris vähem kui aasta varem.