Noored
Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas.
Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.
Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja arendamiseks on oluline teada, mida noored vajavad ja milline on nende olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes.
Noorte arv
273 871
-0,7%
2020
Õpilaste arv
197 870
0,6%
2019
Rändes osalenud noorte arv
608
-57,7%
2019
Huvikoolis õppivate noorte arv
82 260
3,2%
2019
Noorte ettevõtjate arv
4 425
-6,6%
2019
Noored hõiveseisundi ja õppimise järgi | 2019
Mitteõppivate ja -töötavate noorte osatähtsus 15–26-aastaste hulgas | 2015 - 2019
Noorte osatähtsus rahvastikus | 2016 - 2020
Töötuse määr vanuserühma järgi | 2015 - 2019
Uudis
Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa
Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 273 871 noort vanuses 7–26 aastat, mis on 20,6% kogurahvastikust. Noorte arv suurenes aastaga vaid Harju maakonnas.
Blogi
Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.
Blogi
Pilguheit Eesti noortele emadele
Saabuva emadepäeva eel ning laste ja noorte kultuuriaasta raames heidame pilgu noortele, kuni 26-aastastele emadele. Millises vanuses sünnitatakse kõige enam, kuidas on sündimus viimase 25 aasta jooksul muutunud ning millises maakonnas sünnib kõige rohkem lapsi?
Statistikaameti rakendused
Kas leidsid, mida otsisid?