Noored
Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas.
Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.
Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja arendamiseks on oluline teada, mida noored vajavad ja milline on nende olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes.
Noorte arv
273 627
-0,1%
2021
Õpilaste arv
199 957
1,1%
2020
Rändes osalenud noorte arv
450
-26,0%
2020
Huvikoolis õppivate noorte arv
83 033
0,9%
2020
Noorte ettevõtjate arv
4 511
1,9%
2020
Noored hõiveseisundi ja õppimise järgi | 2020
Mitteõppivate ja -töötavate noorte osatähtsus 15–26-aastaste hulgas | 2016–2020
Noorte osatähtsus rahvastikus | 2017–2021
Töötuse määr vanuserühma järgi | 2016–2020
Uudis
Andmekirjaoskus ehk tarkus panna andmed tööle
Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.
Uudis
Noori jääb vähemaks kõikjal peale Harjumaa
Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 273 871 noort vanuses 7–26 aastat, mis on 20,6% kogurahvastikust. Noorte arv suurenes aastaga vaid Harju maakonnas.
Blogi
Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.
Statistikaameti rakendused