Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Noored

Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas.

Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.

Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja arendamiseks on oluline teada, mida noored vajavad ja milline on nende olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes.

Noorte arv 273 627
-0,1%
2021
Õpilaste arv 199 957
1,1%
2020
Rändes osalenud noorte arv 450
-26,0%
2020
Huvikoolis õppivate noorte arv 83 033
0,9%
2020
Noorte ettevõtjate arv 4 511
1,9%
2020
Noored hõiveseisundi ja õppimise järgi
Mitteõppivate ja -töötavate noorte osatähtsus 15–26-aastaste hulgas | 2016 - 2020
Noorte osatähtsus rahvastikus | 2017 - 2021
Töötuse määr vanuserühma järgi | 2016 - 2020
Uudis

Andmekirjaoskus ehk tarkus panna andmed tööle

Märtsi neljandal nädalal (22.–28.03) toimub meediapädevuse nädal, mille käigus pööratakse tähelepanu tehisintellektile ja andmekirjaoskusele, netiketile, meedia- ja infokirjaoskusele, online ja offline elu tasakaalule, digitaalsele jalajäljele ning sotsiaalmeedia mõjudele. Statistikaamet võtab nädala jooksul fookusesse noorte andmekirjaoskuse.
Loe edasi 18. märts 2021