Noored
Noorte statistika aitab mõista, kuidas Eesti noored õpivad, töötavad, elavad ja ühiskonnaelus osalevad. Teema on oluline, sest 7–26-aastased noored moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu viiendiku.
Pikemas vaates hakkab noorte arv ja osatähtsus rahvastikus vähenema. Lähiaastatel aga võib täheldada kasvu 17–19- ja 20–26-aastaste vanuserühmas, mis mõjutab positiivselt ka noorte koguarvu. Kasvu põhjuseks on asjaolu, et noorte vanuserühmast liigub välja 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses sündinud väiksemaarvuline põlvkond ning samal ajal jõuab vanematesse vanuserühmadesse 2008–2011 sündinud arvukam põlvkond. Viimaste aastate väike sündimus noorte vanuserühma veel ei mõjuta.
Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teiselt poolt on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse nad sageli mingisse kindlasse rühma, näiteks õpilased, töötud, väljalangejad, noored, talendid, vabatahtlikud jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.
Noorte statistikast saab teada järgmist:
- kui suur osa noortest õpib ja töötab korraga;
- kui levinud on noorte seas ettevõtlus;
- kui paljud noored elavad vaesuses;
- millistes piirkondades on enim madala haridustasemega noori;
- kui palju on noori, kes ei õpi ega tööta.
Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja arendamiseks on oluline teada, mida noored vajavad ja milline on nende olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes.
Statistikaamet on koostöös haridus- ja noorteametiga loonud noorteseire juhtimislaua, kus noorte eluga seotud visualiseeritud andmed on kiiresti ja mugavalt kättesaadavad. Näitajad on jagatud seitsmeks teemaks: noorte üldandmed, ränne, haridus, tööturg, noorsootöö, ühiskondlik aktiivsus ja üle-eestilised näitajad.
Noored hõiveseisundi ja õppimise järgi, 2025
| Õpilane | 75 798 |
|---|---|
| Õpilane ja hõivatu | 22 123 |
| Hõivatu | 44 017 |
| Töötu | 8 181 |
| Muu | 27 245 |
Mitteõppivate ja -töötavate noorte osatähtsus 15–26-aastaste hulgas, 2020–2024
Ühik: %
| Mehed ja naised | Mehed | Naised | |
|---|---|---|---|
| 2020 | 10,0 | 8,2 | 11,7 |
| 2021 | 10,8 | 11,0 | 10,6 |
| 2022 | 10,5 | 12,5 | 8,5 |
| 2023 | 9,6 | 11,2 | 7,8 |
| 2024 | 10,5 | 11,9 | 9,0 |
Noorte osatähtsus rahvastikus, 2022–2026
Ühik: %
| Mehed ja naised | Mehed | Naised | |
|---|---|---|---|
| 2022 | 20,6 | 22,3 | 19,1 |
| 2023 | 21,1 | 22,7 | 19,6 |
| 2024 | 21,3 | 23,0 | 19,8 |
| 2025 | 21,6 | 23,3 | 20,0 |
| 2026 | 21,9 | 23,6 | 20,3 |
Töötuse määr vanuserühma järgi, 2021–2025
Ühik: %
| 15-26 | 15-19 | 20-26 | 15-74 | |
|---|---|---|---|---|
| 2021 | 14,0 | 34,7 | 11,4 | 6,2 |
| 2022 | 14,2 | 30,0 | 11,7 | 5,6 |
| 2023 | 14,9 | 34,5 | 11,8 | 6,5 |
| 2024 | 17,2 | 33,2 | 14,3 | 7,6 |
| 2025 | 18,2 | 37,3 | 14,5 | 7,5 |
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.