Noored
Kogu Eesti rahvast umbes viiendiku moodustavad noored (7–26-aastased). Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas.
Ühelt poolt on noorte hääl ja võimalused ühiskonnas oma elu ise suunata teistest nõrgemad, teisest küljest on neile pandud palju ootusi. Noortest rääkides liigitatakse neid sageli mingisse kindlasse rühma: õpilane, töötu, väljalangeja, noor, talent, vabatahtlik jne. Ligi kolm neljandikku kuni 18-aastastest noortest õpib. Seejärel hakkab õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.
Teadmuspõhise noortepoliitika elluviimiseks tehakse noorteseiret. Noorte hoidmiseks ja arendamiseks on oluline teada, mida noored vajavad ja milline on nende olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes.
Statistikaamet koostöös Haridus- ja noorteametiga on loonud noorteseire juhtimislaua, mis muudab noorte eluga seotud visualiseeritud andmed kiiresti ja mugavalt kättesaadavaks.
Noorteseire juhtimislaualt leiab hulgaliselti (7–26-aastaseid) iseloomustavaid näitajaid, mis on jagatud seitsme teema vahel: noored, ränne, haridus, tööturg, noorsootöö, ühiskondlik aktiivsus ja üle-eestilised näitajad.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.