Rahvastik
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.
Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:
- rahvaarv aastavahetusel;
- loomulik iive ja rändesaldo;
- erinevad kordajad, nt
- sündimuskordajad;
- suremuskordajad;
- oodatav eluiga;
- demograafiline tööturusurveindeks;
- ülalpeetavate määr.
Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:
- sugu;
- vanus;
- elukht;
- rahvus;
- haridus
- kodakondsus;
- sünniriik;
- põlisus;
- rahvastikuprognoos.
Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb?
| Mehed ja naised | |
|---|---|
| 2005 | 1 358 850 |
| 2006 | 1 350 700 |
| 2007 | 1 342 920 |
| 2008 | 1 338 440 |
| 2009 | 1 335 740 |
| 2010 | 1 333 290 |
| 2011 | 1 329 660 |
| 2012 | 1 325 217 |
| 2013 | 1 320 174 |
| 2014 | 1 315 819 |
| 2015 | 1 313 271 |
| 2016 | 1 315 944 |
| 2017 | 1 315 635 |
| 2018 | 1 319 133 |
| 2019 | 1 324 820 |
| 2020 | 1 328 889 |
| 2021 | 1 330 068 |
| 2022 | 1 331 796 |
| 2023 | 1 365 884 |
| 2024 | 1 374 687 |
| 2025 | 1 369 285 |
Eesti inimeste oodatav eluiga on 79,5 aastat
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7.
KAART: Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril elab kokku 81 eri rahvust
Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile.
Tartu ülikooli geograaf Kadi Kalm: statistikaameti andmed aitavad uurida täiesti uusi nähtusi
Statistikaameti andmed võimaldavad vaadata pikalt ajas tagasi ja võtta vaatluse alla kogu rahvastikus toimunud muutusi. Samal ajal loovad üha juurde tekkivad uued ja detailsemad andmed võimaluse uurida selliseid rahvastikku puudutavaid uusi nähtuseid, mida veel uuritud ei ole. Nii leiab Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm, kelle teadustöö põhineb suuresti just statistikaameti andmetel.