Rahvastik
Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.
Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:
- rahvaarv aastavahetusel;
- loomulik iive ja rändesaldo;
- erinevad kordajad, nt
- sündimuskordajad;
- suremuskordajad;
- oodatav eluiga;
- demograafiline tööturusurveindeks;
- ülalpeetavate määr.
Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:
- sugu;
- vanus;
- elukht;
- rahvus;
- haridus
- kodakondsus;
- sünniriik;
- põlisus;
- rahvastikuprognoos.
Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb?
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi, 2026
| Mehed ja naised | |
|---|---|
| Eestlased | 932 603 |
| Venelased | 276 125 |
| Muud rahvused | 146 619 |
| Rahvus teadmata | 5 398 |
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga, 2006–2026
| Mehed ja naised | |
|---|---|
| 2006 | 1 350 700 |
| 2007 | 1 342 920 |
| 2008 | 1 338 440 |
| 2009 | 1 335 740 |
| 2010 | 1 333 290 |
| 2011 | 1 329 660 |
| 2012 | 1 325 217 |
| 2013 | 1 320 174 |
| 2014 | 1 315 819 |
| 2015 | 1 313 271 |
| 2016 | 1 315 944 |
| 2017 | 1 315 635 |
| 2018 | 1 319 133 |
| 2019 | 1 324 820 |
| 2020 | 1 328 889 |
| 2021 | 1 330 068 |
| 2022 | 1 331 796 |
| 2023 | 1 365 884 |
| 2024 | 1 374 687 |
| 2025 | 1 369 995 |
| 2026 | 1 360 745 |
Eestis elab 224 erinevast rahvusest inimesi
Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguse seisuga Eestis 1 360 745 inimest. Neist 932 603 ehk 68,5% olid rahvuselt eestlased, 276 125 ehk 20,2% venelased ja 146 619 ehk 10,8% mõnest teisest rahvusest. Võrreldes 2021. aasta rahvaloendusega on Eestis esindatud rahvuste arv kasvanud 23 võrra. Enamikku uutest rahvustest esindab Eestis vaid üks või kaks inimest.
Sündimus madalseisus: mis paneb ühed lapsi saama, teised aga ootama?
Statistikaameti andmetel püstitas sündimus Eestis 2025. aastal uue negatiivse rekordi: sündis vaid 9240 last, kellest 4798 olid poisid ja 4442 tüdrukud. Selle valguses vaatame veidi põhjalikumalt, kes otsustavad Eestis lapsi saada ja millistel põhjustel otsustab osa eestimaalasi laste saamisest loobuda või seda edasi lükata.
Eesti elanikud abielluvad vähem ja lahutavad rohkem kui varem
Statistikaameti andmetel sõlmisid Eesti elanikud 2025. aastal 5998 abielu, mida on 363 võrra vähem kui 2024. aastal. Sealhulgas sõlmiti 139 abielu samasooliste paaride vahel. Tegemist on esimese korraga viimase kümne aasta jooksul, kui abielude arv jäi alla 6000.