Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

  • rahvaarv aastavahetusel;
  • loomulik iive ja rändesaldo;
  • erinevad kordajad, nt
    • sündimuskordajad;
    • suremuskordajad;
    • oodatav eluiga;
    • demograafiline tööturusurveindeks;
    • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

  • sugu;
  • vanus;
  • piirkond;
  • rahvus;
  • haridus
  • kodakondsus;
  • sünniriik;
  • põlisus;
  • rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?

1 331 796
0,1%
2022
Loomulik iive -5 315
-104,3%
2021
Rändesaldo 7 043
86,2%
2021
Meeste oodatav eluiga 72,8
-2,2%
2021
Naiste oodatav eluiga 81,4
-1,7%
2021
Sündide arv 13 272
0,5%
2021
Surmade arv 18 587
17,6%
2021
Asustustihedus 30,6 elanikku km² kohta
0,0%
2022
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi | 2022
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga | 2002 – 2022
Mehed ja naised
2002 1 383 510
2003 1 375 190
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
2012 1 325 217
2013 1 320 174
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018 1 319 133
2019 1 324 820
2020 1 328 889
2021 1 330 068
2022 1 331 796

Uudis

Milline on keskmine Eesti isa?

Pühapäeval, 13. novembril tähistatakse isadepäeva. Sel puhul vaatasime, milline on Eesti isade koondportree ehk mida näitavad statistikaameti andmed (01.01.2022 seisuga) Eestis elavate isade kohta.
Loe edasi 11. november 2022
Blogi

Üksi elav inimene on pensioniealise naise nägu

Septembri algul avaldas statistikaamet 2021. aasta rahvaloenduse tulemused, kust jäi muu hulgas silma ka tõsiasi, et 15,6% Eesti elanikest elab üksinda. Loenduse metoodika ja mõistete järgi tähendab üksi elav inimene kedagi, kes elab oma eluruumis (korteris või eramus) ainsa elanikuna. Kes need inimesed on, milline on nende demograafiline profiil ja kus kõige rohkem üksi elatakse, uuris juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik.
Loe edasi 13. september 2022
Uudis

10 huvitavat fakti vanavanemate kohta

Pühapäeval, 11. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad rahvaloenduse tulemused (31.12.2021 seisuga) Eestis elavate vanavanemate kohta.
Loe edasi 9. september 2022