Rahvastik

Riigi suurimaid rikkusi on seal elavad inimesed. Ülevaade rahvastiku koosseisust annab riigi oleviku, mineviku ja tuleviku kohta teadmisi. Vaja on hoolitseda selle eest, et rahval oleks järelkasvu, kes siinset elu tulevikus edasi viiks. Rahvastiku hulka arvatakse kõik riigis elavad inimesed, ka välismaalased ja kodakondsuseta isikud. Rahvastiku näitajatest saame teada, milline on Eesti elanike sooline, vanuseline, rahvuslik ja hariduslik koosseis ning kust on pärit siinsed elanikud.

Rahvastiku põhinäitajad on järgmised:

  • rahvaarv aastavahetusel;
  • loomulik iive ja rändesaldo;
  • erinevad kordajad, nt
    • sündimuskordajad;
    • suremuskordajad;
    • oodatav eluiga;
    • demograafiline tööturusurveindeks;
    • ülalpeetavate määr.

Rahvastikustatistikas on Eesti elanike kohta järgmised andmed:

  • sugu;
  • vanus;
  • piirkond;
  • rahvus;
  • haridus
  • kodakondsus;
  • sünniriik;
  • põlisus;
  • rahvastikuprognoos.

Rahvastikustatistika aitab jälgida muutusi ühiskonnas ja riigil langetada targemaid otsuseid. Aegridade analüüs annab võimaluse prognoosida tulevikku: milliseks kujuneb Eesti rahvastik aastal 2050 või 2080? Kas meie rahvaarv suureneb või hoopis väheneb? Kas ka meid on tabamas vananeva rahvastiku saatus?

1 331 796
0,1%
2022
Loomulik iive -5 315
-104,3%
2021
Rändesaldo 7 043
86,2%
2021
Meeste oodatav eluiga 74,4
-0,1%
2020
Naiste oodatav eluiga 82,8
0,0%
2020
Sündide arv 13 272
0,5%
2021
Surmade arv 18 587
17,6%
2021
Asustustihedus 30,6 elanikku km² kohta
0,0%
2022
Rahvastiku jagunemine rahvuste järgi | 2022
Rahvaarv 1. jaanuari seisuga | 2002 – 2022
Mehed ja naised
2002 1 383 510
2003 1 375 190
2004 1 366 250
2005 1 358 850
2006 1 350 700
2007 1 342 920
2008 1 338 440
2009 1 335 740
2010 1 333 290
2011 1 329 660
2012 1 325 217
2013 1 320 174
2014 1 315 819
2015 1 313 271
2016 1 315 944
2017 1 315 635
2018 1 319 133
2019 1 324 820
2020 1 328 889
2021 1 330 068
2022 1 331 796

Blogi

Kas homne maagiline kuupäev toob rohkem abielusid kui talvine rekordpäev?

Juuli on alati olnud paari minemiseks eelistatuim kuu ning homme kalendrist vastu vaatav kuupäev 22.07.2022 võib kaasa tuua järjekordse pulmasaju. Kuigi tänapäeval abiellutakse vähem kui 20 aastat tagasi, on käesolev aasta näidanud abiellumise trendi tõusu. Rahvaloenduse lehelt saab näha, kuidas on Eesti elanike perekonnaseis kolme rahvaloenduse andmete põhjal muutunud.
Loe edasi 21. juuli 2022
Blogi

Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus

Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.
Loe edasi 12. mai 2022
Uudis

Sisseränne tasakaalustas kõrget suremust, rahvaarv kasvas

Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796 ehk 1728 inimese võrra suurem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 272 inimest ja suri 18 587. Rändeandmetel saabus Eestisse 19 524 ja riigist lahkus 12 481 inimest.
Loe edasi 12. mai 2022