Otsingu tulemused

ISBN 978-9985-74-631-8 (PDF) Eesti keeles Ilmus: 20.04.2024 Rahvaloenduste tulemuste analüüsimine ja kommenteerimine on statistikute jaoks oluline tegevus – seda on Eestis tehtud alates esimesest siin toimunud rahvaloendusest aastal 1881. Erandiks olid küll nõukogude võimu ajal toimunud loendused, mille tulemused ei olnud avalikult kättesaadavad. Viimane rahvaloendus Eestis toimus 2021. aastal ja erines kõigist eelmistest selle poolest, et suur osa andmetest – kõik rahvusvaheliselt kohustuslikud andmed – võeti riiklikest registritest. Selle rahvaloenduse tulemusi kirjeldab ja analüüsibki

2024. aasta oli Eesti statistikas tõeline avastuste aasta ja mis oleks parem viis andmemaailmas toimuva kokkuvõtmiseks, kui heita pilk kõige populaarsematele statistikablogidele. Siit leiad kuumimad andmelood, mis on pakkunud huvitavaid, üllatavaid ja kasulikke teadmisi meie rahvast ja ühiskonnast. Tule uudista, mida põnevat saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta.

Suurima rahvaarvuga riik on India ja maailma rahvaarv jätkab kasvamist veel vähemalt 2084. aastani. Nii selgus juulis ÜRO avaldatud rahvastikuprognoosist.

Statistikaamet korraldab koostöös Kultuuriministeeriumiga Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelu „Milliseid inimesi Eesti vajab?“. Teravamate küsimustega vürtsitatud mõttevahetusele järgneb meeleolukas viktoriin, kus igaüks saab kaasa lüüa ja oma taibukuse proovile panna. Tule sea sammud Kultuuri alale laupäeval, 10. augustil kell 12.00 ja kuula ning arutle koos meiega!

Rahvaloendus jäädvustab hetkepildi Eesti elust, rahvastikust ja eluruumidest sellisena, nagu see oli 2021. aasta viimasel päeval. Eestis elas sel hetkel 1 331 824 inimest, mida on rohkem kui kümme aastat tagasi toimunud rahvaloendusel (2011), kuid vähem kui sellele omakorda eelnenud loendusel (2000). Järgnevalt vaatame, kuidas täpsemalt on rahvastiku koosseis riigisiseselt muutunud.