Kultuur
Kultuur on meie igapäevaelu, identiteedi ja kogukonnatunnetuse osa, olgu selleks kontserdil, teatris ja muuseumis käimine, raamatute lugemine, filmide vaatamine või rahvakultuurikollektiivide tegevuses osalemine.
Kultuuristatistikast saab ülevaate Eesti elanike kultuurielus osalemisest ja kultuurivaldkonna toimimisest laiemalt. Statistika hõlmab teatreid, muuseume, raamatukogusid, kinosid, kontserte, näitusi, kirjastamist, rahvakultuuri, teletoodangut ja audiovisuaalseid teenuseid ning kultuuripärandit.
Kultuuristatistika aitab hinnata, kuidas on kultuuri tarbimise harjumused ajas muutnud, millised kultuurivaldkonnad on populaarsemad ning kui hästi kättesaadav kultuur on. Neid andmeid kasutatakse kultuuripoliitika kavandamisel, kultuurivaldkonna arendamisel ning riiklike arengueesmärkide seirel. Lisaks pakub see väärtuslikku teavet kultuuriasutustele, teadlastele, omavalitsustele ja kõigile, kes soovivad mõista kultuuri rolli ühiskonnas.
Kultuuriministeeriumi tellimusel korraldab statistikaamet iga kolme aasta järel kultuuris osalemise uuringut (KOU), millega kogutakse andmeid Eesti elanike kultuuri tarbimise aktiivsuse, kultuuri kättesaadavuse ning kultuurieelistuste ja -harrastuste kohta.
Uuringu tulemuste põhjal hinnatakse muu hulgas kultuuri jätkusuutlikkust ja riiklikku kultuuripoliitikat, mis on omakorda aluseks kultuuri arengukava koostamisele. Samu näitajaid kasutatakse ka mitme olulise riikliku arengudokumendi, nagu strateegia „Eesti 2035“ või säästva arengu näitajate mõõtmiseks.
Kultuuristatistika annab ülevaate järgmisest:
- kui aktiivselt Eesti inimesed kultuurielus osalevad;
- kui palju käiakse teatris, kinos, muuseumis, kontserdil, näitusel ja raamatukogus;
- kui palju toodetakse filme, korraldatakse näitusi ja tuuakse lavale uusi etendusi;
- kui palju trükitakse raamatuid, ajalehti ja ajakirju;
- kui palju on koorilauljaid, rahvatantsijaid ja teisi rahvakultuuri harrastajaid;
- audiovisuaalse sisu tootjate ja levitajate tegevus;
- kultuurivaldkonna arengusuunad ja kultuurisektori roll ühiskonnas.
Kinos, kontserdil ja teatris käinud inimeste osatähtsus vanuse järgi, 2023
Ühik: %
| Teatris käinud | Kontserdil käinud | Kinos käinud | |
|---|---|---|---|
| 15-24-aastased | 43,9 | 53,4 | 79,8 |
| 25-44-aastased | 43,3 | 55,7 | 70,8 |
| 45-64-aastased | 45,0 | 48,7 | 45,4 |
| Vähemalt 65-aastased | 27,0 | 31,3 | 19,6 |
Noorte sportimisharjumused on muutunud mitmekesisemaks
Organiseeritud sport on oluline osa noorte huvitegevusest. Kuigi jalgpall ja ujumine on noorte seas püsinud kõige populaarsemate alade hulgas, on harrastatavate spordialade valik viimase kümnendi jooksul muutunud eriilmelisemaks, mis peegeldab noorte mitmekesisemaid liikumishuve.
5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta
Jalgpall ühendab Eestis tuhandeid lapsi, noori ja täiskasvanuid. Sellel nädalal lõppeva jalgpalli MMiga seoses toome välja 5 põnevat fakti Eesti jalgpalli kohta.
Eesti taliolümpiaalade harrastajate kasvu veavad jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine
Eesti taliolümpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase kümne aastaga kasvanud 40% võrra ning alla 20-aastaste taliolümpiaalade harrastajate osakaal tõusnud 7 protsendipunkti. Kasvu veavad eeskätt jäähoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid mäesuusatamises, lumelauasõidus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. Vähenenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusahüpetes.