Jäätmed

Maailmas toodetakse rohkem, kui jõutakse tarbida. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.

Jäätmestatistika aitab mõista, kui palju jäätmeid Eestis tekib, millistest tegevustest need pärinevad ja kuidas jäätmeid käideldakse. Andmed annavad ülevaate jäätmete taaskasutamisest, ringlussevõtust, põletamisest ja ladestamisest ning aitavad hinnata, kui tõhusalt ressursse kasutatakse.

Statistikaamet avaldab igal aastal keskkonnaagentuuri kogutud haldusandmete põhjal statistikat jäätmetekke ja jäätmekäitluse ning eraldi ka ohtlike jäätmete kohta. 

Lisaks koostab statistikaamet igal paarisarvulisel aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (jäätmestatistika määrus) kohaselt statistikat jäätmetekke kohta jäätmeliigi ja maandustegevusalade järgi. Jäätmetekke ja jäätmebilansi kogutekke näitajate erinevused tulenevad metoodilistest erisustest. Näiteks setteid kajastatakse jäätmetekke statistikas kuivainemassina, jäätmebilansis aga märgmassina.

Jäätmestatistikat on vaja riigi jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks. Andmete põhjal kujundatakse jäätme- ja keskkonnapoliitikat, hinnatakse ressursikasutuse tõhusust ning jälgitakse ringmajanduse eesmärkide saavutamist. Samuti võimaldavad andmed võrrelda Eesti arengut teiste riikidega ning toetavad liikumist kestlikuma tootmise ja tarbimise poole.