Teenuste väliskaubandus (kogumine)

Teenuste väliskaubandus on Eestis registreeritud majandusüksuse (resident) ja välismaal registreeritud majandusüksuse (mitteresident) vaheline teenuste kaubandus. Teenuse müügiga on tegemist juhul, kui Eesti resident saab tasu mitteresidendile, sh välismaal asuvale samasse kontserni kuuluvale majandusüksusele osutatud teenuse eest. Teenuse ostu korral maksab Eesti resident ostetud teenuste eest mitteresidendile. Teenuse osutamiseks ei pea ületama riigipiire, st seda saab teha nii Eestis kui ka välismaal.

Eesti residendid on Eesti äriregistris registreeritud majandusüksused. Nende majandustegevus toimub Eestis ja neil on siin tegevuskoht (kontor, rajatised, tootmishooned jne). Muud majandusüksused, sh Eesti ettevõtete tütarettevõtted ja välismaal asuvad filiaalid, on mitteresidendid. Mitteresidendiks klassifitseeritakse ka rahvusvahelised organisatsioonid, nt Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ja EL-i asutused.

Küsimustikus tuleb kajastada töötleva tööstuse, kaubandus-, hooldus- ja remonditeenused, transpordi- ja ehitusteenused, finants- ja kindlustusteenused, autori- ja litsentsitasud, side-, arvuti- ja infoteenused, reisi- ja tervishoiuteenused, kultuuri- ja puhkuseteenused ning muud äriteenused.

Teenuste väliskaubanduse küsimustikku tuleb kirja panna kõik ekspordi (teenuste müügi) ja impordi (teenuste ostuga) tehingud nende liigi, riigi ning osutamise viisi järgi. Teenuste klassifitseerimise aluseks on klassifikaator „Teenuste väliskaubandus 2023“.

Teenuse kood on kaheksakohaline numbrite ja tähtede kombinatsioon:

• esimene koht on „T“, mis näitab, et tegemist on teenusega;
• teine ja kolmas koht on EMTAK-i koodi esimene ja teine number (juhul, kui majandusüksus ostab ja müüb teenuseid oma tegevusalal, siis teades oma tegevusala koodi algust, on lihtne leida sobiv tehingukood);
• neljas kuni kaheksas koht – kirjeldab teenust detailsemalt.

Teenuste väliskaubanduse käsiraamatus on kõigi teenuste koodide täpsemad selgitused.

Lisaks teenuste väliskaubanduse andmetele palutakse küsimustikus kajastada:

• mittetoodetud mittefinantsvara (litsentsid, patendid, kaubamärgid, frantsiisid, CO₂ kvoodid jms) ostu ja müügi tehingud (kood T99999991);
• rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (kood T99999992);
• trahvid ja kahjutasud (v.a kindlustushüvitised) (kood T99999993);
• rahaülekanded jooksevkulutusteks (kood T9999994);
• investeeringutoetused (kood T9999995);
• ehituseks Eestist ja välismaalt ostetud ning partnerile müüdud ehituskaupade maksumus (koodid T44EKV00, T44VKV00, T44EKE00, T44VKE00).

Teenuste väliskaubanduse käsiraamatus on põhjalikud teenuste kirjeldused, kuid kui hätta jääte, kirjutage aadressil klassifikaatorid [at] stat.ee (klassifikaatorid[at]stat[dot]ee) ning lisage teenuse võimalikult põhjalik kirjeldus. Õige koodi leidmisel võib abiks olla ka täiendatud selgitustega teenuste klassifikaator.

Teenuse osutamise ehk tarnimise viis määratakse kindlaks teenuse osutaja ja tarbija asukoha põhjal, st teenuse osutamise viis näitab tehingupartnerite asukohta ja teenuse kättetoimetamise viisi.

Teenuse osutamise viise on neli, kuid see küsimustik puudutab neist kolme.

• Viis 1 – piiriülene teenuseosutamine, kus nii teenuse osutaja (tarnija) kui ka teenuse tarbija jäävad oma riigi territooriumile (see teenuse kättetoimetamise viis vastab traditsioonilisele kaubanduse mõistele, st teenus liigub partnerite vahel ning partnerid teenuse üleandmiseks ei kohtu).
• Viis 2 – tarbimine välismaal, kus teenuse tellija (tarbija) kasutab teenust väljaspool oma koduriigi territooriumi (näiteks reisiteenuseid kasutavad turistid).
• Viis 4 – füüsiliste isikute kohalolek, kus isikud (teenuse osutamisega tegelevate majandusüksuste töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad) viibivad teenuse osutamiseks välismaal, sh rahvusvahelistes vetes (näiteks juhul, kui tarkvaraarendaja sõidab tarkvaraarendusprojekti üle järelevalvet tegema teenuse tellija (ostja) juurde).

Kui aruandeperioodil tehinguid ei tehtud, tuleb vormistada nn nullaruanne, mida saab teha vastava perioodi juures iseteeninduskeskkonnas või saates e-kirja aadressil klienditugi [at] stat.ee (klienditugi[at]stat[dot]ee). Nullaruannet esitamata ei ole võimalik eristada tehingute mittetoimumist sellest, et andmed on jäetud esitamata.

Teenuste väliskaubanduse küsimustikus ei pea iga arvet eraldi kajastama. Kui majandusüksus on ühel
aruandeperioodil (kvartalis) müünud sama liiki teenust ühte ja samasse välisriiki või ostnud sama liiki teenust ühest ja samast välisriigist, võib mitme arve summad kokku liita ja esitada need ühel real. Summeerimine on lubatud vaid juhul, kui tehing teenusega, teenuse ja muu tehingu kood ning mitteresidendi riigi kood on sama.

Kui soovite andmed üles laadida Exceli või CSV-tabeli abil, klõpsake tabeli paremal ülaservas laadimisikoonil. Esmalt laadige alla vajalik Exceli või CSV-tabeli põhi, klõpsates vastaval lingil. Seejärel salvestage fail oma arvutisse, kus saate andmed faili sisestada või laadida raamatupidamisprogrammist. Tabelite iseteeninduskeskkonda üleslaadimiseks kasutage üleslaadimise linki. Avaneb faili üleslaadimise aken, kus saate täidetud andmetega tabeli üles laadida, kasutades akent „Otsi fail“. Laadige andmed küsimustikku, klõpsates nupul „Laadin faili üles“. Pärast andmete üleslaadimist saate neid kontrollida ja küsimustiku esitada. Üleslaadimisel võib esineda vorminguviga, mis tähendab, et fail ei ole etteantud põhjaga kooskõlas.

Oluline on teada järgmist:

1) CSV-tabeli põhja ei tohi muuta;

2) eraldaja peab olema semikoolon, mitte tühik, punkt vms;

3) väli „Kirje number“ peab CSV-failis olema täidetud ja iga number unikaalne.

Kui soovite Exceli või CSV-tabeli abil üles laadida lisaandmeid, peab koos lisaandmetega uuesti üles laadima ka samas tabelis juba esitatud andmed. Kui laadite üles Exceli või CSV-tabeli, kus on ainult lisaandmed, siis varem esitatud andmed kustuvad.

Tegemist on kvartaliküsimustikuga ning andmed tuleb esitada hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu 18. kuupäevaks (olenemata nädalapäevast).

Andmete esitamise kohustus kestab üldjuhul aruandeaasta lõpuni, isegi juhul, kui tehingute summa väheneb aruandeperioodil nii, et jääb alla statistilise läve.

Andmeid ei pea esitama aruandeaastale järgneva aasta kohta juhul, kui aruandeaasta teenuste tehingute summa ei ületanud järgneval aastal kehtestatud statistilist läve.

Riikliku statistika seaduse (RT I 2010, 41, 241) §-de 34, 35 ja 38 järgi tagab statistikaamet andmeesitajalt saadud andmete täieliku kaitse. Andmeid kasutatakse ainult statistika tegemiseks. Teenuste väliskaubanduse andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks avaldatakse või edastatakse andmed ilma andmeesitaja identifitseerimist võimaldavate tunnusteta, vähemalt kolme andmeesitaja koondandmetena. See tähendab, et kaetakse kinni tuvastamist võimaldava lahtri (pesa) ja sellega seotud lahtrite sisu. Kui avaldatavate andmete pesas on vähem kui kolme majandusüksuse andmed, kaetakse need kinni koos lahtritega, mis võimaldaksid kaudselt tuvastada nn konfidentsiaalse pesa algandmeid.

Maksu- ja tolliametile esitatud andmetest saab infot vaid majandusüksuse EL-i sisese teenuste väliskaubanduse kogukäibe kohta ja teenuste müügi kohta riikide kaupa. Statistikaametil tuleb andmeid koguda ja statistika avaldada teenuse liigi, riigi (sh ka EL-i välised riigid), maksumuse ja osutamise viisi järgi. Maksu- ja tolliamet ei kogu majandusüksustelt teenuste väliskaubanduse kohta detailseid andmeid (ei ole teenuse koodi, mitteresidendi riigi koodi, tehingute maksumust ja osutamisviisi). 

Olenevalt majandusüksuse tegevusvaldkonnast (EMTAK-i kood) avaneb andmeid esitama minnes üks kahest küsimustiku vormist:
• A-vorm ehk „Teenuste väliskaubandus“, mida täidavad kõik majandusüksused, v.a kindlustusega tegelevad majandusüksused (EMTAK-i koodiga 65111, 65121, 66211 või 66221);
• B-vorm ehk „Kindlustusettevõtete teenuste väliskaubandus“, mida täidavad kindlustusega tegelevad majandusüksused (EMTAK-i koodiga 65111, 65121, 66211 või 66221).

Kindlustusettevõtted peavad esitama kindlustusega seotud teenuste andmed detailsemalt. Need majandusüksused, kelle põhitegevusala ei ole kindlustus ja kes täidavad küsimustiku A-vormi, saavad valida kahe kindlustuskoodi vahel: T65SKH00 või T65TKM00. Need majandusüksused, kelle põhitegevusala on kindlustus (EMTAK-i koodiga 65111, 65121, 66211 või 66221) ja kes täidavad küsimustiku B-vormi, peavad kajastama kindlustusega seotud tehinguid seitsme eri koodiga (nimetused vastavad Eesti Panga maksebilansi aruande vormil kasutusel olnud nimetustele). Teenuse koodi valiku lihtsustamiseks on koodi viimased kaks numbrit samad, mida kasutati Eesti Panga maksebilansi aruande vormil. Näiteks kui Eesti Panga maksebilansi aruande vormil oli otsekindlustuse preemiate kood 71, siis teenuste väliskaubanduse küsimustikus on see T6500K71.

Kõiki teisi teenuseid kajastatakse mõlemas vormis samade koodidega.

Teenuste väliskaubanduse küsimustikus tuleb kajastada tehingud, kus töödeldakse partnerile kuuluvaid materjale. Näiteks kui mitteresident saatis Eesti majandusüksusele materjalid (kanga, nööbid, vaheriided, furnituurid jne) ja andis ka toote spetsifikatsioonid ning Eesti majandusüksus pidi õmblema kleidid, tuleks küsimustikus kajastada teenuse ehk toodud näites õmblusteenuse maksumus. Juhul kui osteti lisaks materjale, mille maksumust ei ole võimalik teenuse maksumusest eristada, võib nende kaupade maksumuse arvestada teenuse hinna sisse.
Kui mitteresidendist tehingupartner saatis vaid toote tehnilised joonised ja kõik materjalid soetas Eesti majandusüksus, kes valmistas neist toote, tuleks see tehing kajastada kaupade väliskaubanduse küsimustikus (juhul kui majandusüksusel tuleb esitada Intrastati küsimustik ning tehing toimub EL-i liikmesriigiga). Intrastati küsimustikus on sellisel juhul tehingu kood 11.
Juhul kui töötlemisteenust osutaval või hankival majandusüksusel on nii teenuste väliskaubanduse kui ka Intrastati küsimustiku esitamise kohustus, tuleks pöörduda statistikaameti poole ning tehingut kirjeldada. Selle info alusel leitakse majandusüksusele sobiv lahendus, et talle jääks täita vaid üks küsimustik.

Reisiteenused on reisi jooksul välisriigis tarbitavad, Eestis mitteresidentidele pakutavad või mitteresidentidelt soetatavad puhkuse- või reisipaketid. Siia alla kuuluvad ka reiside reserveerimise, majutuse ja sise- või välisreiside piletite korraldamine või broneerimine eri liiki transpordivahenditega (või kohaliku transpordi rent), samuti hotelli vm majutuskohtade majutus- ja toitlustusteenused, spaa- ja terviseteenused, giidi- ja tõlgiteenused, reisisaatja teenused, konverentsiteenused jms.
Kõiki mainitud teenuseid peavad küsimustikus kajastama reisiettevõtted (EMTAKi koodi algus on 55, 79 või 86905). Küsimustikus tuleb esitada teenuse täismaksumus, st teenuse maksumus ja marginaal.
Majandusüksused, kelle EMTAK-i kood ei alga 55, 79 või 86905-ga, peavad kajastama küsimustikus vaid mitteresidentidelt soetatud reisijateveoteenused, näiteks lennu- või laevapiletite ostu. Olenevalt veo liigist tuleb leida sobiv sõitjateveo kood.

Ehitusteenus hõlmab välisriigis asuvate ehitusobjektidega seotud residentide ehitustööde maksumust ning Eestis asuvate ehitusobjektidega seotud mitteresidentide ehitustööde maksumust. Kajastada tuleb ka ehitatava objekti asukohamaal ostetud, ehituseks vajalikud kaubad ja teenused ning tehingupartnerile müüdud ja ehituse tarbeks Eestist ning välisriigist hangitud kaupade maksumus.
Küsimustikus ei kajastata Eesti mitteehitusettevõtete hoonete ja rajatiste ehitust ning eriehitustööde tegemist välismaal, kui need tööd tellitakse mitteresidendilt. Eesti mitteehitusettevõttele on see välisriigis tehtav investeering ja need tehingud kajastatakse Eesti Panga maksebilansi aruande punktis 1.14 „Kinnisvara välismaal“. 

Statistikaameti veebilehel on järgmised abimaterjalid:

• klassifikaator „Teenuste väliskaubandus 2023“;
• teenuste väliskaubanduse käsiraamat eesti  ja inglise keeles;
• Eesti Pangas kasutusel olnud klassifikaatori ja statistikaametis kasutusel oleva klassifikaatori vastavustabel;
• andmete iseteeninduskeskkonda üleslaadimise failid ja klassifikaatorid;
• teenuste väliskaubanduse infotunni salvestis.