Materjali- ja energiatõhusus

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv.

Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad on palju informatiivsemad kui vaid ühe valdkonna näitajad.

Üldsus tunneb üha rohkem huvi keskkonnanäitajate vastu. Need on abiks otsuste tegemisel, meetmete rakendamisel või leevendamisel, arengukavade ja valdkondlike tegevuskavade seirel, ringmajanduse arendamisel, valdkonna poliitika kujundamisel ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seirel.

Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, tootmine muutunud energia- ja materjalitõhusamaks ning mitmekülgsemaks. Materjali- ja energiabilansside põhjal koostatud näitajate abil saab iseloomustada majanduse materjali- ja energiakasutust ning ressursitõhusust. Materjali- ja energiatõhususe statistika annab ülevaate järgmiste näitajate kohta:

  • kui oskuslikult ja efektiivselt kasutatakse ressursse kodumaal;
  • kui palju luuakse lisandväärtust ühe kilogrammi kasutatud füüsiliste ressursside kohta;
  • kui suur on sisemajanduse kogutoodang ühe tarbitud energiaühiku kohta;
  • kui palju kasutatakse kohalikku tooret;
  • kui palju on majandus kokku materjali tarbinud;
  • kui suur on kohaliku toorme kasutus elaniku ja pindalaühiku kohta;
  • milline on füüsilise väliskaubanduse tasakaal.
  • millistel tegevusaladel tarbitakse energiat enim.

Andmeid on vaja riigi arengu kavandamiseks, kestva ja konkurentsivõimelise energeetika kujundamiseks, ringmajanduse tegevuskava ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seireks.

Kodumaine materjalitarbimine 37,70 miljonit tonni
0,8%
2020
Ressursitootlikkus 0,63 eurot kg kohta
-3,1%
2020
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta 30,4 tonni
-3,2%
2020
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal -2,73 miljonit tonni
35,3%
2020
Pindala kasutusintensiivsus, kodumaise toorme kasutus 0,9 kg/km²
-3,3%
2020
Energiatootlikkus 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
2,4%
2020
Kodumaise toorme kasutus | 2011–2020
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal | 2011–2020
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta | 2011 – 2020
Ühik: tonni
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Vahetu materjalisisend elaniku kohta 36,80 37,10 38,60 37,30 36,30 36,10 42,60 45,20 41,30 41,30
Kodumaine materjalitarbimine elaniku kohta 26,20 26,80 28,30 27,00 26,00 25,60 30,40 31,60 28,20 28,40

Kõige enam energiat tarbivad tegevusalad | 2015 – 2020
Ühik: TJ
2015 2016 2017 2018 2019 2020
Tootmistegevusalad kokku 185 133 187 644 200 601 195 547 162 680 145 855
Põllumajandus 4 028 4 802 5 013 5 370 4 932 4 835
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 5 611 3 186 3 432 3 479 3 607 4 138
Paberi ja pabertoodete tootmine 3 942 2 772 3 182 3 276 2 711 2 693
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 10 474 6 902 11 032 10 150 10 372 10 223
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 3 766 3 329 4 241 4 739 4 277 1 608
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 87 241 98 796 107 194 103 081 69 460 54 255
Ehitus 6 446 5 994 6 309 6 003 5 941 7 997
Maismaatransport 15 162 13 188 13 648 14 585 14 693 15 081
Veetransport 10 248 10 810 6 004 6 171 4 840 5 753
Kinnisvaraalane tegevus 4 582 4 501 4 150 4 399 4 250 4 154
Kodumajapidamiste tarbimine 46 471 53 297 53 267 53 535 53 812 51 229
Kodumajapidamiste kütmine / jahutamine 32 283 35 750 36 363 36 718 36 799 36 944
Kodumajapidamiste transport 10 290 13 232 12 533 12 525 12 352 9 791
Kodumajapidamiste muud tegevused 3 898 4 315 4 372 4 292 4 662 4 495
KOKKU 231 605 240 941 253 868 249 082 216 493 197 084

Blogi

Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Loe edasi 15. aprill 2021
Blogi

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.
Loe edasi 11. detsember 2020

8. detsembril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Vabandage ebamugavuste pärast!