Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Materjali- ja energiatõhusus

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv.

Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad on palju informatiivsemad kui vaid ühe valdkonna näitajad.

Üldsus tunneb üha rohkem huvi keskkonnanäitajate vastu. Need on abiks otsuste tegemisel, meetmete rakendamisel või leevendamisel, arengukavade ja valdkondlike tegevuskavade seirel, ringmajanduse arendamisel, valdkonna poliitika kujundamisel ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seirel.

Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, tootmine muutunud energia- ja materjalitõhusamaks ning mitmekülgsemaks. Materjali- ja energiabilansside põhjal koostatud näitajate abil saab iseloomustada majanduse materjali- ja energiakasutust ning ressursitõhusust. Materjali- ja energiatõhususe statistika annab ülevaate järgmiste näitajate kohta:

  • kui oskuslikult ja efektiivselt kasutatakse ressursse kodumaal;
  • kui palju luuakse lisandväärtust ühe kilogrammi kasutatud füüsiliste ressursside kohta;
  • kui suur on sisemajanduse kogutoodang ühe tarbitud energiaühiku kohta;
  • kui palju kasutatakse kohalikku tooret;
  • kui palju on majandus kokku materjali tarbinud;
  • kui suur on kohaliku toorme kasutus elaniku ja pindalaühiku kohta;
  • milline on füüsilise väliskaubanduse tasakaal.
  • millistel tegevusaladel tarbitakse energiat enim.

Andmeid on vaja riigi arengu kavandamiseks, kestva ja konkurentsivõimelise energeetika kujundamiseks, ringmajanduse tegevuskava ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seireks.

Kodumaine materjalitarbimine 38,83 miljonit tonni
-10,1%
2019
Ressursitootlikkus 0,64 eurot kg kohta
16,8%
2019
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta 32,1 tonni
-10,1%
2019
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal -3,76 miljonit tonni
-5,9%
2019
Pindala kasutusintensiivsus, kodumaise toorme kasutus 0,9 kg/km²
-9,7%
2019
Energiatootlikkus 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
36,0%
2019
Kodumaise toorme kasutus | 2010 - 2019
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal | 2010 - 2019
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta | 2010 – 2019
Ühik: tonni
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Vahetu materjalisisend elaniku kohta 34,39 37,52 37,34 39,08 38,63 37,33 37,41 43,14 46,32 42,42
Kodumaine materjalitarbimine elaniku kohta 25,00 26,92 27,00 28,77 28,29 27,06 26,90 30,99 32,66 29,26

Kõige enam energiat tarbivad tegevusalad | 2014 – 2019
Ühik: TJ
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Tootmistegevusalad kokku 206 873 193 473 205 573 196 629 215 353 155 849
Põllumajandus 4 482 4 023 4 885 5 042 5 491 5 168
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 5 704 5 630 3 059 3 229 3 391 4 059
Paberi ja pabertoodete tootmine 3 960 3 899 4 158 4 538 5 459 4 155
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 12 944 24 943 29 850 23 149 30 606 14 067
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 5 612 3 779 3 304 4 193 4 714 4 437
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 106 016 80 503 92 178 92 161 100 099 61 147
Ehitus 7 204 6 437 5 967 6 297 5 992 5 926
Maismaatransport 14 153 14 873 13 314 13 760 14 824 15 032
Veetransport 10 415 10 235 10 876 6 699 6 797 4 783
Kinnisvaraalane tegevus 3 441 5 068 4 003 2 672 4 326 5 483
Kodumajapidamiste tarbimine 48 150 47 042 53 564 53 563 54 679 54 998
Kodumajapidamiste kütmine / jahutamine 31 803 30 454 33 181 33 757 34 155 34 018
Kodumajapidamiste transport 10 048 10 332 13 490 12 827 13 665 13 535
Kodumajapidamiste muud tegevused 6 299 6 256 6 893 6 980 6 858 7 445
KOKKU 255 023 240 516 259 137 250 192 270 032 210 846

Blogi

Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Loe edasi 15. aprill 2021
Blogi

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.
Loe edasi 11. detsember 2020