Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Materjali- ja energiatõhusus

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv.

Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad on palju informatiivsemad kui vaid ühe valdkonna näitajad.

Üldsus tunneb üha rohkem huvi keskkonnanäitajate vastu. Need on abiks otsuste tegemisel, meetmete rakendamisel või leevendamisel, arengukavade ja valdkondlike tegevuskavade seirel, ringmajanduse arendamisel, valdkonna poliitika kujundamisel ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seirel.

Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, tootmine muutunud energia- ja materjalitõhusamaks ning mitmekülgsemaks. Materjali- ja energiabilansside põhjal koostatud näitajate abil saab iseloomustada majanduse materjali- ja energiakasutust ning ressursitõhusust. Materjali- ja energiatõhususe statistika annab ülevaate järgmiste näitajate kohta:

  • kui oskuslikult ja efektiivselt kasutatakse ressursse kodumaal;
  • kui palju luuakse lisandväärtust ühe kilogrammi kasutatud füüsiliste ressursside kohta;
  • kui suur on sisemajanduse kogutoodang ühe tarbitud energiaühiku kohta;
  • kui palju kasutatakse kohalikku tooret;
  • kui palju on majandus kokku materjali tarbinud;
  • kui suur on kohaliku toorme kasutus elaniku ja pindalaühiku kohta;
  • milline on füüsilise väliskaubanduse tasakaal.
  • millistel tegevusaladel tarbitakse energiat enim.

Andmeid on vaja riigi arengu kavandamiseks, kestva ja konkurentsivõimelise energeetika kujundamiseks, ringmajanduse tegevuskava ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seireks.

Kodumaine materjalitarbimine 38,83 miljonit tonni
-10,1%
2019
Ressursitootlikkus 0,64 eurot kg kohta
16,8%
2019
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta 32,1 tonni
-10,1%
2019
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal -3,76 miljonit tonni
-5,9%
2019
Pindala kasutusintensiivsus, kodumaise toorme kasutus 0,9 kg/km²
-9,7%
2019
Energiatootlikkus 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
36,0%
2019
Kodumaise toorme kasutus | 2010 - 2019
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal | 2010 - 2019
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta | 2010 – 2019
Ühik: tonni
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Vahetu materjalisisend elaniku kohta 34,39 37,52 37,34 39,08 38,63 37,33 37,41 43,14 46,32 42,42
Kodumaine materjalitarbimine elaniku kohta 25,00 26,92 27,00 28,77 28,29 27,06 26,90 30,99 32,66 29,26

Kõige enam energiat tarbivad tegevusalad | 2014 – 2019
Ühik: TJ
2014 2015 2016 2017 2018 2019
Tootmistegevusalad kokku 205 913 191 507 206 038 196 575 215 259 159 077
Põllumajandus 4 491 4 020 4 781 5 042 5 497 5 167
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 5 704 5 583 3 059 3 229 3 391 4 059
Paberi ja pabertoodete tootmine 3 959 3 892 4 233 4 538 5 459 4 154
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 12 933 24 933 29 850 23 149 30 606 14 067
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 5 612 3 784 3 453 4 193 4 714 4 437
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 106 014 79 947 92 724 92 441 100 099 61 111
Ehitus 7 199 6 434 5 981 6 297 5 992 5 925
Maismaatransport 14 518 15 122 13 314 13 760 14 824 14 933
Veetransport 10 405 10 238 10 876 6 699 6 797 4 783
Kinnisvaraalane tegevus 3 403 5 092 3 957 2 673 4 339 5 508
Kodumajapidamiste tarbimine 48 364 47 508 53 564 53 563 54 679 55 098
Kodumajapidamiste kütmine / jahutamine 32 590 31 505 34 077 34 683 35 006 35 066
Kodumajapidamiste transport 10 248 10 540 13 490 12 827 13 665 13 635
Kodumajapidamiste muud tegevused 5 527 5 462 5 997 6 053 6 008 6 397
KOKKU 254 277 239 015 259 602 250 139 269 938 214 175

Blogi

Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Loe edasi 15. aprill 2021
Blogi

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.
Loe edasi 11. detsember 2020