Materjali- ja energiatõhusus

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv.

Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad on palju informatiivsemad kui vaid ühe valdkonna näitajad.

Üldsus tunneb üha rohkem huvi keskkonnanäitajate vastu. Need on abiks otsuste tegemisel, meetmete rakendamisel või leevendamisel, arengukavade ja valdkondlike tegevuskavade seirel, ringmajanduse arendamisel, valdkonna poliitika kujundamisel ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seirel.

Tehnoloogia on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud, tootmine muutunud energia- ja materjalitõhusamaks ning mitmekülgsemaks. Materjali- ja energiabilansside põhjal koostatud näitajate abil saab iseloomustada majanduse materjali- ja energiakasutust ning ressursitõhusust. Materjali- ja energiatõhususe statistika annab ülevaate järgmiste näitajate kohta:

  • kui oskuslikult ja efektiivselt kasutatakse ressursse kodumaal;
  • kui palju luuakse lisandväärtust ühe kilogrammi kasutatud füüsiliste ressursside kohta;
  • kui suur on sisemajanduse kogutoodang ühe tarbitud energiaühiku kohta;
  • kui palju kasutatakse kohalikku tooret;
  • kui palju on majandus kokku materjali tarbinud;
  • kui suur on kohaliku toorme kasutus elaniku ja pindalaühiku kohta;
  • milline on füüsilise väliskaubanduse tasakaal.
  • millistel tegevusaladel tarbitakse energiat enim.

Andmeid on vaja riigi arengu kavandamiseks, kestva ja konkurentsivõimelise energeetika kujundamiseks, ringmajanduse tegevuskava ja laiemalt riigi jätkusuutlikkuse seireks.

Kodumaine materjalitarbimine 36,86 miljonit tonni
5,7%
2022
Ressursitootlikkus 0,70 eurot kg kohta
-5,4%
2022
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta 30,2 tonni
4,9%
2022
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal -3,94 miljonit tonni
-12,3%
2022
Pindala kasutusintensiivsus, kodumaise toorme kasutus 0,9 kg/km²
5,9%
2022
Energiatootlikkus 4,2 eurot kilogrammi õliekvivalendi kohta
-4,5%
2022
Kodumaise toorme kasutus | 2013–2022
Füüsilise väliskaubanduse tasakaal | 2013–2022
Kodumaise toorme kasutus elaniku kohta | 2013 – 2022
Ühik: tonni
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022
Vahetu materjalisisend elaniku kohta 38,50 37,30 36,80 36,10 42,50 45,10 41,50 40,00 41,40 40,50
Kodumaine materjalitarbimine elaniku kohta 28,40 27,10 26,90 26,00 30,80 31,90 28,60 27,30 26,20 27,30

Kõige enam energiat tarbivad tegevusalad | 2017 – 2022
Ühik: TJ
2017 2018 2019 2020 2021 2022
Tootmistegevusalad kokku 209 643 205 878 170 049 146 855 152 150 171 613
Põllumajandus 5 013 5 370 4 858 4 750 3 920 5 118
Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine 3 432 3 479 3 590 4 120 3 500 3 876
Paberi ja pabertoodete tootmine 3 182 3 276 2 709 2 693 3 717 2 753
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine 11 032 9 964 10 239 10 210 11 545 11 466
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 4 241 4 739 4 292 1 622 1 567 1 963
Elektrienergia-, auru- ja kuumaveevarustus 107 194 103 081 69 496 54 047 59 145 73 946
Ehitus 6 309 6 010 5 982 8 053 6 526 8 084
Maismaatransport 15 817 17 018 16 732 15 087 14 164 9 227
Veetransport 10 278 10 394 9 637 6 948 6 772 10 102
Kinnisvaraalane tegevus 4 150 4 399 4 395 4 150 4 102 3 113
Kodumajapidamiste tarbimine 53 481 54 049 54 252 52 566 53 251 54 725
Kodumajapidamiste kütmine / jahutamine 36 363 36 718 36 799 36 871 37 484 38 603
Kodumajapidamiste transport 12 747 13 040 12 791 11 188 10 760 11 680
Kodumajapidamiste muud tegevused 4 372 4 292 4 662 4 507 5 008 4 442
KOKKU 263 124 259 928 224 301 199 421 205 401 226 338

Blogi

Tarbimisel on silmaga nähtamatu jalajälg (parandatud 26.04.2021)

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.
Loe edasi 15. aprill 2021
Blogi

Kuue aastaga kuusteist korda rohkem päikeseenergiat

Inimesed muudavad oma kodusid aina energiatõhusamaks. Maju renoveeritakse ja soojustatakse ning soetatakse energiasäästlikumaid seadmeid. Viimastel aastatel on senisest veelgi enam ka soojuspumpadesse ja päikesepaneelidesse investeeritud.
Loe edasi 11. detsember 2020

Hooldustööde tõttu võib esineda häireid andmete esitamise keskkonnas eSTAT 04.12.2024 alates 17:00 kuni 17:30. Vabandage ebamugavuste pärast!