Rahva ja eluruumide loenduse silmast silma küsitluse lõpuni on jäänud

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon.

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste kirjeldamiseks avaldame andmeid järgmiste näitajate kohta:

  • suhteline ja absoluutne vaesus;
  • ilmajäetus;
  • kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas;
  • makseraskustes leibkonnad.

Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks kasutavad kõik Euroopa Liidu riigid Laekeni indikaatoreid, mis annab võimaluse võrrelda Eesti arengut teiste liikmesriikidega.

233,6 eurot
5,9%
2021
Ilmajäetuse määr 4,9 %
2021
Gini koefitsient 0,31
2020
Püsiva suhtelise vaesuse määr 13,8 %
2019
Pikaajalise töötuse määr 1,2 %
2020
Väga pikaajalise töötuse määr 0,4 %
2019
Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus madalaimas sissetulekukvintiilis 23,9 %
2021
Uudis

Suhtelises vaesuses elavate inimeste arv vähenes

Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2018. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ühe protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus suurenes 0,1 protsendipunkti.
Loe edasi 18. detsember 2020