Rahvakultuur

Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust.

Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid:

  • kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid;
  • mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim;
  • kes harrastavad rahvakultuuri;
  • kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti;
  • kui suur on harrastuskollektiivide arv igas maakonnas ja Eestis kokku;
  • kui palju meil on rahvakultuuri viljelevaid asutusi ja organisatsioone.

Rahvakultuuri andmeid avaldame maakonna, vanuse,  harrastajate soo ja rahvusliku koosseisu järgi.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi elushoidmine ja traditsioonide püsimine. Selleks kogume igal aastal andmeid, kui suur osa Eesti inimestest rahvakultuuriga tegeleb ja mis on populaarsemad harrastused.

Rahvakultuuri harrastajate arv 82 540
-0,8%
2019
Rahvakultuuri harrastuskollektiivide arv 4 667
-0,4%
2019
Harrastuskollektiivide juhtide arv 4 708
-3,9%
2019
Rahvakultuuri harrastajad
Rahvakultuuri harrastajad maakonna järgi
Harrastuskollektiivide arv | 2010 - 2019
Blogi

Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali

Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.
Loe edasi 23. juuli 2018