Rahvakultuur

Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust.

Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid:

  • kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid;
  • mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim;
  • kes harrastavad rahvakultuuri;
  • kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti;
  • kui suur on harrastuskollektiivide arv igas maakonnas ja Eestis kokku;
  • kui palju meil on rahvakultuuri viljelevaid asutusi ja organisatsioone.

Rahvakultuuri andmeid avaldame maakonna, vanuse,  harrastajate soo ja rahvusliku koosseisu järgi.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi elushoidmine ja traditsioonide püsimine. Selleks kogume igal aastal andmeid, kui suur osa Eesti inimestest rahvakultuuriga tegeleb ja mis on populaarsemad harrastused.

Rahvakultuuri harrastajate arv 78 320
0,3%
2022
Rahvakultuuri harrastuskollektiivide arv 4 475
-1,9%
2022
Harrastuskollektiivide juhtide arv 3 936
-10,9%
2022
Rahvakultuuri harrastajad | 2022
Rahvakultuuri harrastajad maakonna järgi | 2022
Harrastuskollektiivide arv | 2013–2022
Blogi

Kas laulu- ja tantsupeod hoiavad ka tulevikus noori rahvakultuuri juures?

Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.
Loe edasi 14. aprill 2021