Koolieas harrastatakse rohkem koorilaulu, vanemana üha enam rahvatantsu

Blogi
Postitatud 24. aprill 2022 10:00 , analüütik Riina Leinbock

Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.

Eelmisel aastal oli Eestis 34 800 koorilaulu ja 21 600 rahvatantsu harrastajat. Pärast viimast, 2017. aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupidu on nii lauljate kui ka tantsijate arv vähenenud – 2021. aasta lõpuks oli lauljaid 13,4% ehk ligi 5400 inimese võrra, tantsijaid aga 6% ehk 1370 inimese võrra vähem. Tantsijate arvus toimus suurem muutus 2018. aastal ja viimasel kahel koroona-aastal püsis nende hulk enam-vähem samal tasemel, lauljate puhul jäi aga ligi pool nende arvu vähenemisest aastatesse 2020–2021.

Koorilaulu harrastajate arv vähenes pärast viimast noortepidu kõigis maakondades, suhteliselt kõige enam Rapla-, Järva- ja Põlvamaal ning kõige vähem Harjumaal. Tantsijate arv langes samuti enamikus maakondades, suhteliselt kõige enam Põlva- ja Jõgevamaal. Erandiks olid Tartu ja Saare maakonnad, kus tantsijaid tuli juurde vastavalt 23% ning 11%.

Pärast 2017. aastat on koorikollektiivide arv vähenenud 146 ja rahvatantsukollektiivide arv 32 võrra. Laulukoore oli möödunud aasta lõpus 1293 ja rahvatantsurühmi 1473. Ühes kooris laulis mullu keskmiselt 27 lauljat ja ühes rühmas oli keskmiselt 15 tantsijat.

Koorilaulu ja rahvatantsu harrastajad, 2008–2021

Enim tegelevad rahvakultuuriga naisharrastajad ja lapsed

Rahvakultuuri harrastajate seas olid ülekaalus naisharrastajad – koorides oli neid 72% ja tantsurühmades 66%. Nende osatähtsus on enam-vähem sarnane püsinud juba aastaid.

Laulu- ja tantsupidude tulevikuvaates on oluline, kui palju lapsi ja noori koorilaulu ning rahvatantsuga tegeleb. Kõige nooremas vanuserühmas oli koorilaul populaarne, seda harrastas mullu 19 800 last ehk üle poole kõigist koorilauljatest. Viimase 14 aasta jooksul oli kõige enam koorides laulvaid lapsi 2014. aasta üldlaulu- ja tantsupeo ajal (ligi 26 000), kõige vähem aga viimasel kahel koroona-aastal.

Noorte earühmas laulis mullu 4600 noort, mis on viimaste aastate madalaim näitaja. Laste ja noorte arvu kokku liites moodustavad nad 70% kõikidest koorilauljatest. Vanuselt järgmise rühma – täiskasvanute – osatähtsus lauljate seas on aastati kõikunud 25–27% vahel, eakate osa 1% ringis ning eri vanuses lauljate rühmades on olnud 1–2% harrastajatest. Eelmisel aastal oli neis kolmes rühmas kokku ligi 10 000 lauljat.

Koorilaulu harrastajad earühma järgi, 2021

Rahvatantsu harrastajate seas oli laste osatähtsus võrreldes koorilauljatega väiksem (lapsi oli ligi 40%), täiskasvanutel ja eakatel aga suurem ning noortel umbes sama. Kõige suuremad muutused rahvatantsijate arvus on viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud just laste osas. Mitmeid aastaid laste arv tantsurühmades suurenes, jõudes 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeoks 10 100-ni (44% kõigist tantsijatest), eelmise aasta lõpuks vähenes see 8 300-le (38%). Täiskasvanud tantsijate arv ja osatähtsus on pärast 2017. aastat veidi suurenenud, eakate ja noorte oma pisut vähenenud. Tantsurühmades käivaid lapsi ja noori oli kokku 11 300 ehk veidi üle poole kõigist tantsijatest.

Rahvatantsu harrastajad earühma järgi, 2021

Kui vaadata lauljaid ja tantsijaid koos, on näha, et laste hulgas on koorilauljaid oluliselt rohkem kui rahvatantsijaid. Pärast põhikooli lõpetamist väheneb koorilaulu harrastamine üsna järsult, tantsuga tegelemine aga mõõdukamalt. Seetõttu võibki harrastajate vanuse kasvades täheldada lauljate osatähtsuse vähenemist kõigi laulu ja tantsu harrastajate seas. Näiteks ületab laste seas koorilauljate arv 2,4 korda rahvatantsijate oma, noorte kollektiivides on see suhe 1,5 ja täiskasvanutel 1,3. Eakate kollektiivides on aga lauljaid vähe ja tantsijate arv ületab lauljate oma ligi seitsmekordselt.

Rahvakultuuri statistika kogumisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Saadud andmeid kasutab statistikaamet töö „Rahvakultuur“ tegemiseks kultuuriministeeriumi tellimusel. Rahvakultuurikollektiivid on osalejate vanuserühma järgi jaotatud viide rühma. Laste rühma kuuluvad kollektiivid, kus harrastavad lapsed kuni 9. klassini (k.a). Noorte rühmas on noored kuni 25. eluaastani (k.a). Täiskasvanuteks loetakse 26–64-aastased ja eakateks üle 65-aastased harrastajad. Jaotus „erinevad earühmad“ hõlmab eri vanuses harrastajaid, nt pererühmad. Vanuserühm määratakse selle järgi, kuhu kuulub enamik kollektiivis osalejaid.

Detailsemad rahvakultuuri puudutavad andmed leiab statistikaameti andmebaasist ja rahvakultuuri valdkonnalehelt.

Foto: Shutterstock