Abielud ja lahutused
Eesti inimesed väärtustavad perekonda. Abielu on traditsiooniliselt seotud kooselamise ja laste saamise ning kasvatamisega. Aasta-aastalt on registreeritud abielude kõrval üha enam ka teisi perevorme, näiteks vaba kooselu, üksikvanemaga pere, kärgpere. Alates 01.01.2024 on Eestis võimalik sõlmida abielu ka samasoolistel paaridel.
Abielude ja lahutuste statistikast saab teada,
- kui palju Eesti inimestest abiellub;
- kui palju mehi ja naisi abiellub mitmendat korda;
- kui palju paare lahutavad abielu;
- kui vanad on naised ja mehed esimest korda abielludes.
Pered, kus lapsevanemad on abielus, püsivad enamasti kauem ja neisse sünnib rohkem lapsi. Kui teatakse, kes ja millal abielluvad või lahutavad, aitab see riigil perepoliitikat paremini kujundada ning rakendada meetmeid, mis toetavad peret.
Mida näitab värske abielude ja lahutuste statistika?
Statistikaameti andmetest selgub, et mullu sõlmiti Eestis kokku 6361 abielu, mida on 2% võrra vähem kui 2023. aastal. 2024. aastal lahutati 2 893 abielu, mida on 9,2% võrra rohkem kui aasta varem. Keskmine 2024. aastal lahutatud abielu kestis 11 aastat. Milliseid põnevaid fakte abielude ja lahutuste statistikast veel selgub?
Kui kaua kestab keskmine abielu?
Statistikaamet ei tea, mis värvi on armastus, küll aga teab, kui pikalt on Eesti inimesed oma väljavalituga abielus. Siin on kuus fakti Eestis sõlmitud abielude kohta.
Iga viies abielu Eestis sõlmitakse erinevast rahvusest inimeste vahel
Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud. Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3% kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22%-ni.