Tervis
Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga.
Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus.
Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis, millised tegurid seda mõjutavad ning kui hästi on tervishoiuteenused kättesaadavad.
Avaldame järgmist statistikat:
- arstiabi kättesaadavus;
- terviseseisundi näitajad;
- puudega inimeste üldandmed, tööhõive ja toimetulek.
Statistikat saab vaadata vanuse, soo, piirkonna ja teiste elanikerühmade kaupa.
Arstiabi kättesaadavus hõlmab pere-, eri- ja hambaarstiabi kättesaadavust. Puudega inimeste statistika keskendub nende tööhõivele ja toimetulekule.
Tervisestatistika aitab mõista, kuidas erineb inimeste tervis eri ühiskonnarühmades, millised on suurimad tervisega seotud murekohad ning kus on vaja rohkem tuge ja teenuseid. Statistikat kasutatakse tervise-, sotsiaal- ja tööpoliitika kujundamisel, tervishoiuteenuste arendamisel ning elanike elukvaliteedi parandamiseks.
Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr puudelisuse, töövõime ja tegevuspiirangu järgi, 2024
Ühik: %
| Suhtelise vaesuse määr | Absoluutse vaesuse määr | |
|---|---|---|
| Puudega inimesed | 38,0 | . |
| Vähenenud töövõimega inimesed | 29,0 | . |
| Töövõimekaoga inimesed | . | . |
| Puuduva ja osalise töövõimega inimesed | 29,3 | . |
| Tegevuspiiranguga inimesed | 31,7 | 3,4 |
Tööhõive ja töötuse määr puudelisuse, töövõime ja tegevuspiirangu järgi, 2025
Ühik: %
| Tööhõive määr | Töötuse määr | |
|---|---|---|
| Puudega inimesed | 26,2 | 15,1 |
| Tegevuspiiranguga inimesed | .. | .. |
| Täieliku töövõimega inimesed | 70,5 | 6,9 |
| Vähenenud töövõimega inimesed | 49,4 | 15,1 |
| Töövõimekaoga inimesed | . | . |
| 40-100% töövõimekaoga inimesed | . | . |
| Puuduva ja osalise töövõimega inimesed | 49,7 | 15,2 |
| Puuduva töövõimega inimesed | 23,2 | 16,0 |
| Osalise töövõimega inimesed | 65,9 | 15,1 |
Töövõime hindamise otsused maakonniti, 2025
| Täielik töövõime | Osaline töövõime | Puuduv töövõime | |
|---|---|---|---|
| Harju maakond | 3 372 | 7 091 | 4 076 |
| Hiiu maakond | 48 | 93 | 60 |
| Ida-Viru maakond | 1 390 | 2 397 | 1 171 |
| Jõgeva maakond | 255 | 561 | 339 |
| Järva maakond | 245 | 458 | 294 |
| Lääne maakond | 122 | 238 | 169 |
| Lääne-Viru maakond | 482 | 1 022 | 622 |
| Põlva maakond | 256 | 644 | 336 |
| Pärnu maakond | 678 | 1 430 | 845 |
| Rapla maakond | 247 | 587 | 329 |
| Saare maakond | 190 | 474 | 270 |
| Tartu maakond | 1 453 | 3 162 | 1 595 |
| Valga maakond | 269 | 688 | 372 |
| Viljandi maakond | 372 | 847 | 475 |
| Võru maakond | 359 | 828 | 512 |
Oodatav eluiga on 79,8 aastat, millest tervena elatakse 57,3 aastat
Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal Eesti elanike oodatav eluiga sünnimomendil 79,8 aastat. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil oli 57,3 aastat, mis langes mullu 2021.–2022. aasta tasemele.
Anna oma hääl tervisele ja osale uuringus!
Kui tervislikult Eesti inimesed toituvad, kuidas hindavad enda vaimset tervist ja mitu korda nädalas käivad trennis? Neile ja paljudele teistele küsimustele otsib vastuseid Eesti terviseuuring, mis ootab osalejaid veel selle aasta lõpuni.
Eesti terviseuuringu teavituskampaania jõudis teles ja raadios hinnanguliselt 300 000 inimeseni
Alates 1. maist on eestimaalased saanud kutseid terviseuuringus osalemiseks. Olgugi, et terviseuuring ise kestab veel aasta lõpuni, on aktiivne teavituskampaania periood nüüdseks lõppenud.