Eesti elu arvudes: põnevaid ja üllatavaid avastusi eestlastest
Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.
Kus elab kõige rohkem Eesti inimesi?
Eesti inimestele meeldib elada suurtes linnades. Kui elu linnas üle viskab, kolitakse suurlinnade ümber asuvatesse valdadesse. Nii selgub statistikaameti andmetest, mis võrdlevad rahvastiku paiknemist 2000. ja 2024. aastal. Kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond on läbivalt olnud Lasnamäel. Loe rohkem siit.
Kui palju sünnib lapsi?
Mullu sündis 10 949 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama. See on esimene kord, kui sündide arv on jäänud alla 11 000. Mullune näitaja oli väiksem ka 2022. aasta sündimusest, mis seni oli viimase saja aasta madalaim. Loe rohkem siit.
Milline on Eesti ema?
Eestis on kokku 430 378 ema. Kõige rohkem emasid on Hiiumaal, kus 77% kõigist (15-aastatest ja vanematest) naistest on emad. Keskmine Eesti ema on 56-aastane ja tal on keskmiselt 1,88 last. Loe rohkem siit.
Lapsed kui elu õied
2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 267 879 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,5% kogu rahvastikust. Eestis on poisse 6665 võrra rohkem (kokku 137 272) kui tüdrukuid (130 607). Millistel kuudel ja kuupäevadel sünnib lapsi kõige rohkem ja millised on populaarseimad poiste ning tüdrukute nimed? Loe rohkem siit.
Kallid vanaemad ja vanaisad
Kas teadsid, et vanavanemaid elab Eestis 337 181 ning koos moodustavad nad 25% Eesti rahvastikust? Vanaemasid on 214 393 ning nad moodustavad vanavanematest 64%. Kuna meeste oodatav eluiga on naiste oodatavast elueast madalam, on vanaisasid märgatavalt vähem – täpsemalt 91 605 võrra vähem (vanaisasid on kokku 122 788). Keskmine vanaema on 69 aastat vana. Keskmine vanaisa on 67 aastat vana. Loe rohkem siit.
Abielud ja lahutused
Eesti inimesed sõlmisid mullu suvekuudel 41% kõikidest abieludest. Seejuures oli kõige populaarsem päev abiellumiseks reede, 7. juuli. Milliseid põnevaid fakte 2023. aasta abielude statistikast veel selgub? Loe rohkem siit.
Ilmajäetus Eestis
Kas teadsid, et iga kolmas Eesti inimene ei tule toime 630 euro suuruse ootamatu kulutusega? Seega pea kolmandikul eestlastest ei ole ettenägematuteks olukordadeks nii suurt summat kõrvale pandud ega saa vajadusel sellise summa laenamist endale lubada. Rohkem kui neli inimest kümnest ei saa endale lubada rahalistel põhjustel kord aastas nädalast puhkust kodust eemal. Loe rohkem siit.
Kinno ja kontserdile!
Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest. Loe rohkem siit.
Paarisuhte vägivald Eestis
Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33% meestest ehk iga kolmas Eesti mees. Naistest on oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 41%. Loe rohkem siit ja siit.
Murekohaks müra
Eesti inimene peab kõige suuremaks murekohaks eluruumi kostvat müra ning elamu ümbruses olevat saastet. Andmed näitavad, et eluruumi kostvat müra pidas probleemiks iga neljas, ümbruskonna saaste oli murekohaks aga igale viiendale inimesele. Kui aga veel 15 aastat tagasi pidas iga viies inimene probleemiks eluaseme läheduses olevat kuritegevust, siis tänasel päeval tunnetab seda ainult neli protsenti inimestest. Loe rohkem siit.
Liikluskindlustus Eestis
Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Loe rohkem siit.
Eestlane armastab muna
Statistikaameti andmetel toodeti eelmisel aastal Eestis 178,7 miljonit muna, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Kokku tarbiti mune 324,8 miljonit ehk 238 tükki iga elaniku kohta. Seega ületab tarbimine ligi kahekordselt toodangut ja umbes iga teine söödud muna on kodumaine. Eestis oli 2023. aasta lõpu seisuga 2,2 miljonit kodulindu, kellest 96% olid kanad ja kuked, ülejäänud muud linnud. Linnud munesid kokku ligi 11 200 tonni mune. Loe rohkem siit.
Fotod: Shutterstock