Iga kolmas Eesti mees kogeb paarisuhtes vägivalda

Uudis
Postitatud 1. veebruar 2024, 10.00

Statistikaameti laiaulatuslikust suhteuuringust* selgub, et oma elu jooksul on paarisuhtes vägivalda kogenud 33% meestest ehk iga kolmas Eesti mees.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns selgitas andmetele tuginedes, et 18–74-aastastest meestest 32% on kogenud vaimset vägivalda, 8% füüsilist vägivalda ja 1% seksuaalset vägivalda. Kõige rohkem on vägivalda kogenud nooremad mehed vanuses 18–29 eluaastat (39%), kõige vähem vanemad mehed vanuses 65–74 eluaastat (24%).

Vaimne vägivald on suurim probleem

„20% meestest ütleb, et kui nad on teise naisega suhelnud, on nende enda partner vihaseks saanud või kahtlustanud neid põhjuseta truudusetuses. Sama suurusjärk mehi, täpsemalt 17%, on tundnud, et partner alavääristab, alandab või sõimab neid, kas omavahel olles või teiste inimeste ees,“ avas Bruns uuringu tulemusi.

Mõnevõrra vähem ehk 13% meestest ütleb, et partner on piiranud neil ka kohtumisi sõpradega või takistanud näiteks hobidega tegelemist. Samuti toovad mehed välja, et nende partner on kontrollinud seda, kus nad käivad (9%) või käitunud sihilikult nii, et see neid ehmataks või hirmutaks, näiteks karjunud või lõhkunud asju (9%).

Kaks kolmandikku meestest on paarisuhtes vaimset vägivalda kogenud oma eelmiste partnerite poolt, üks kolmandik praeguse partneri poolt. Selliseid mehi, kes on vaimset vägivalda kogenud nii endise kui ka praeguse partneri poolt või mitme endise partneri poolt, on vähem (10%).

Enamus meestest on vaimset vägivalda kogenud elus kas ühe korra või kogeb seda siiski harva (60%). Neid, kes kannatavad vaimse vägivalla all sageli või pidevalt, on alla 5%. „Üldiselt näitab statistika, et mehed otsustavad vägivaldsetest suhetest lahkuda, sest praeguse partneri poolt kogeb sagedast vägivalda 1,5% meestest,“ tõdes Bruns.

Lisaks vaimsele vägivallale kogevad mehed ka füüsilist vägivalda. „Kuus protsenti meestest ütleb, et partner on neid sihilikult millegagi visanud või lahtise käega löönud nii, et see on teinud haiget või neid hirmutanud. Neli protsenti vastanutest ütleb, et partner on neid kas lükanud, tõuganud või juustest tõmmanud ning kolm protsenti meestest ütleb, et partner on neid sihilikult rusika, mõne kõva eseme või jalaga löönud,“ rääkis Bruns. Kui mehed on paarisuhtes kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, on nad ligi kolmandikul juhtudest saanud ka füüsiliselt kahjustada.

Probleemidest eelistatakse vaikida

Suhteuuringus käsitleti ka erinevaid mõjutegureid, mis vägivalla esinemist kas vähendavad või suurendavad. Muu hulgas selgus, et mehe elukoht, näiteks maapiirkond või linn, vägivalla esinemist ei mõjuta. „Üks tegur, mis siiski mõjutab, on hariduse tase – mida madalam on mehe haridustase, seda suurem on tõenäosus, et ta on paarisuhtes vägivalda kogenud. Samuti selgus, et töötud mehed kogevad paarisuhte vägivalda veidi sagedamini kui töötavad mehed, kuid see vahe ei ole suur – vastavalt 37% ja 34%,“ ütles projektijuht.

Suhete dünaamikat mõjutab ka erinevate meelemürkide tarbimine. Nii praeguse kui ka endise partneri puhul tunnistasid mehed, et ligi nelikümmend protsenti juhtumitest leidis aset siis, kui partner oli kas alkoholi- või narkojoobes. Samuti selgus, et ka kannatanu ise oli ligi kolmekümnel protsendil juhtumitest joobes.

„Uuringu tulemused näitavad, et isegi, kui meestel on probleemid, ei kiputa neist väga rääkima. Politseisse probleemide korral ei pöörduta,“ rääkis Bruns ja lisas, et mehed eelistavad probleemide lahendamiseks esimese eelistusena partneriga rääkimist.

Statistikaamet avaldab peagi uudisloo, mis keskendub naistevastasele lähisuhtevägivallale.

Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis.

Tutvu uuringu esmaste tulemustega
pressiteates.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

* Suhteuuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saab uuringu kaudu teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium.

Mis on lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene olenemata soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest.

Kust leida abi?

  • Kui tunned ohtu või sinu või su laste elu on ohus, siis helista kohe politseisse hädaabinumbril 112.
  • Kui vajad nõu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006.
  • Kui helistada ei ole võimalik või sa ei soovi oma murest telefoni teel rääkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee.


Täpsem teave

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)


 

Head kliendid! Hooldustööde tõttu toimub 26. veebruaril ajavahemikus 14.00–18.00 statistikaameti  veebilehtedel  katkestus. Vabandage!