Seni suurim ja terviklikum suhteuuring paljastab: Eesti inimene kogeb enim vägivalda just paarisuhtes

Uudis
Postitatud 11. oktoober 2023, 8.00

Statistikaameti eestvedamisel esmakordselt valminud suhteuuring* viitab mitmetele murekohtadele Eesti inimeste lähisuhetes. Uuringu tulemustest selgus, et nii naised kui ka mehed kannatavad füüsilist, vaimset ja seksuaalset vägivalda enim just paarisuhetes.

Statistikaameti projektijuht Jana Bruns sõnas, et laiaulatusliku suhteuuringuga „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ koguti infot nii vaimse kui ka füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise, aga ka peidetud vägivalla kohta nii kodus, tööl, koolis kui mujalgi.

„Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuriti inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguste kui endiste partneritega, aga ka lapsepõlves,“ ütles Bruns. Olgugi, et uuringu käigus analüüsiti nii meeste kui ka naiste suhteid, ei saa neid siiski omavahel võrrelda, sest vägivalla kogemise mehhanismid on sooti erinevad.

Uuringu tulemustest selgus, et lausa 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat).

„Juured peituvad ilmselt suuresti selles, kuidas erinevad põlvkonnad vägivaldset käitumist tajuvad. See, mida 50–60 aastat tagasi peeti justkui normaalseks, liigitub tänapäeval inimeste teadvuses vägivallaks,“ järeldas Bruns. Ta lisas, et keskmisest rohkem kannatavad intiimpartneri vägivalla all põhihariduse või madalama haridustasemega naised (48%) ning naised, kellel on tervislikel põhjustel igapäevategevustes teatud piiranguid (50%). „See, kas naine elab linnas või maapiirkonnas, vägivalla esinemist oluliselt ei mõjuta,“ ütles Bruns.

Töökeskkonnas on seksuaalset ahistamist kogenud 33% naistest. „Siin joonistub välja selge trend – mida nooremad on vastajad, seda suurema tõenäosusega on nad seksuaalset ahistamist kogenud,“ selgitas statistikaameti projektijuht. 18–29-aastaste seas on tööl seksuaalset ahistamist kogenud naiste osakaal 52%, 65–74-aastaste seas 16%.

Selgub, et naised tunnevad kõige enam seksuaalset ahistamist meeskolleegide ja meesklientide poolt – vastavalt 11% ja 10%. Oma meesjuhtide poolt tajub seda 5% vastanutest. „Naiste poolt kogevad naised samuti seksuaalset ahistamist, kuid harva – naiskolleegide poolt 2%, ülemuste ja klientide poolt alla 1%,“ sõnas Bruns.

Meestest on elu jooksul paarisuhtevägivalda kogenud 33% vastanutest. Meestest 32% on paarisuhtes kogenud vaimset, 8% füüsilist ja 1% seksuaalset vägivalda. Kõige rohkem on vägivalda kogenud nooremad mehed vanuses 18–29 eluaastat (39%), kõige vähem aga vanemad mehed vanuses 65–74 eluaastat (24%). „Meeste puhul ei mõjuta igapäevategevuste piiratus, haridus ega elukoht olulisel määral seda, kas nad on paarisuhtes kogenud vägivalda,“ lisas Bruns. Projektijuhi sõnul võib ka meeste puhul oletada, et noorema põlvkonna esindajad defineerivad vägivalla olemust mõnevõrra teisiti kui vanemad.

Töö juures on seksuaalset ahistamist elu jooksul kogenud 17% meestest. Meeskollegide poolt on seksuaalset ahistamist kogenud 4% vastanutest. 6% vastanutest on seda kogenud mõne meessoost inimese poolt, keda ei soovita või ei osata otse välja tuua. Meesjuhtide ja klientide poolt on mehed ahistamist kogenud harva – mõlema puhul on see 1%. Naiskolleegide poolt on ahistamist kogenud 3% meestest ja kellegi naissoost inimese poolt, keda ei soovitud otse välja tuua, on ahistamist kogenud 5% meestest. „Naisjuhtide poolt on seda tajunud 1% ja naisklientide poolt 2% vastanutest,“ ütles Bruns.

Uuringu käigus koguti andmeid ka suhtevälise vägivalla, füüsilise või seksuaalse koduvägivalla (ehk igasuguse vägivalla kohta, mis on toimunud kodus, v.a intiimpartneri poolt) ning ka tugiteenuste kasutamise ja nendest teadlik olemise kohta.

Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis.


* Suhteuuring annab ülevaate Eesti inimeste hinnangust suhetele kodus, tööl ja mujal. Uuringuga saadav teadmine võimaldab hinnata inimsuhete heaolu ja turvalisust ning selle teabe põhjal saab riik elanikke parimal viisil aidata. Samuti saab uuringu kaudu teada, kui kaugel on Eesti ühiskond inimõiguste ja sotsiaalpoliitika arengus ning milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Uuring toimub usaldusväärse ja võrreldava metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Suhteuuringu peamised avaliku huvi esindajad Eestis on justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium.

KUST LEIDA ABI?

  • Kui tunned ohtu või sinu või su laste elu on ohus, siis helista kohe politseisse hädaabinumbril 112.

  • Kui vajad nõu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006.

  • Kui helistada ei ole võimalik või sa ei soovi oma murest telefoni teel rääkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee.


Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181
press [at] stat.ee
 

Meediapäringute lisakontaktid:

Justiitsministeerium

Andri Küüts
+372 5597 0613
andri.kyyts [at] just.ee

Sotsiaalkindlustusamet
Kristina Kukk

+372 5384 9824
kristina.kukk [at] sotsiaalkindlustusamet.ee