Rahvastik

Statistikatöö eesmärk on anda teavet rahvastiku koosseisu, paiknemise ja rahvastikus toimuvate muutuste kohta. Saadud info on vajalik riigi juhtimiseks ja otsuseid toetavate teadustööde tegemiseks.

Rahvaarv, rahvastiku koosseis ja paiknemine: rahvastiku suurus, vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis ning jaotus piirkondade kaupa;
rahvastiku põhinäitajad: sünnid, surmad, loomulik iive, rändesaldo, oodatav eluiga;
rahvastikuprognoos: rahvastiku arengu prognoosid, mis põhinevad sündimus-, suremus- ja rändetrendidel

Keelte klassifikaator (ISO 639-2) (vt lähemalt Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020));

rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 2011 (ISCED-2011) (vt lähemalt: riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011));

riikide ja territooriumide klassifikaator (ISO 3166) (vt lähemalt: riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021));

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS 2021) (vt lähemalt: Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (vt lähemalt: Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK));

rahvuste klassifikaator (vt lähemalt: rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013)).

Statistikaamet juhindub klassifikaatorite haldamisel riikliku statistika seadusest. Statistikaameti hallatavad ja riikliku statistika tegemisel kasutatavad klassifikaatorid on kättesaadavad statistikaameti klassifikaatorite portaalis.

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aasta alguse ja aasta lõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks.
- Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000 elaniku.
- Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku.
- Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ning rahvaarv koos piirnevate sarnaste asulatega on vähemalt 5000 elanikku.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab

Elada jäänud aastate arv – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. 0 aasta vanuses – oodatav eluiga sünnimomendil

Elutabel – arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul

Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppe tase. Haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik ta on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Loomulik iive – ühe aasta elussündide ja surmajuhtumite arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik

Põlisus – Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Põlisrahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis. Välispäritolu rahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks, lähtudes isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigist:
- välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;
- välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändena läheb arvesse liikumine ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumine üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja üle asustuspiirkondade piiri.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad. Juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Rändesaldo – sisse- ja väljarändesündmuste arvu vahe

Sisseränne – isiku saabumine elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15-aastased isikud jagunevad seaduslikku (juriidilist) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:
- ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud;
- seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega;
- lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega;
- lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega).

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal. Välisriigis sündinutel on sünniriik nimetatud vaatluse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loetakse Eestis sündinuteks.

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Väljaränne – isiku lahkumine elukohast; välisrände korral lahkumine Eesti riigist ja elama asumine välismaale; siserände korral lahkumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Vt ka rahvastikustatistika tunnuste arvutamise metoodikakirjeldust.

Kordajad:
loomuliku iibe kordaja – aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta, mis on arvutatud sündimuse üldkordaja ja suremuse üldkordaja vahena;
sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas sama vanuserühma 1000 naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
suremuse vanuskordaja – surmajuhtude arv aastas vanuserühma 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel);
standarditud suremuskordaja – suremuskordaja, mille arvutamisel on rahvastiku tegeliku soo-vanusjaotuse asemel kasutatud rahvusvaheliselt kokku lepitud standardset soo-vanusjaotust, et kõrvaldada vaadeldava rahvastiku soo-vanusjaotuse eripära mõju suremusnäitajatele. Standardse soo-vanusjaotusena kasutati kuni 2014. aastani 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku soo-vanusjaotust. Edaspidi on kasutatud 2013. aastal avaldatud standardset soo-vanusjaotust.

Vt ka rahvastikustatistikas kasutusel olevaid matemaatilisi valemeid.

Isik – kõigi rahvastiku andmetabelite puhul;

sündmused – elussündide, surmade, abielude, lahutuste ja rände andmetabelite puhul

Eesti alalised elanikud

Euroopa demograafiastatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 artiklite 2(c) ja 2(d) kohaselt on alalised elanikud kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal Eestis. Alaline elukoht on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:
- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või
- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Alaliste elanike määramiseks rakendatakse residentsusindeksit. Vt lisa Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas.

Alaline elanikkond hõlmab kõiki elanikkonnarühmi, kelle kohta on registrites vaatlusaastal piisavalt nn elumärke. Selle hulka kuuluvad inimesed, kellel puudub püsiv elukoht (nt kodutud), varjupaigataotlejad, pagulased ja ajutise kaitse all olevad isikud.

Kogu Eesti

1919–…

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Ei jagata

Uudiseid saab lugeda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Pressiteated:
jaanuar – esialgne rahvaarv;
aprill – täpsustatud rahvaarv;
mai – oodatav eluiga ja tervena elatud aastad.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelites RV045–RV046 ja valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis tabelites RV021–RV085.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikunäitajad ja koosseis. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV02111–RV092.

Rahvastikustatistika (sh rahvastikuprognoosi) andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis
2024. aasta jooksul vaadatud kokku 113 076 korda,
2023. aastal 101 624 korda,
2022. aastal 99 953 korda,
2021. aastal 106 946 korda,
2020. aastal 134 704 korda,
2019. aastal 152 175 korda ja
2018. aastal 137 903 korda.

Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamisena. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Juriidilised isikud ja asutused võivad teadustööde tegemiseks kasutada statistikaametil olevaid konfidentsiaalseid andmeid. Andmeid saab kasutada teadlaste keskkonnas kaugühenduse teel.
Konfidentsiaalsete andmete kasutamist saab taotleda siin: Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil.
Eriliigiliste isikuandmete töötlemisel on vaja taotleda ka eetikakomitee ja/või andmekaitse inspektsiooni luba.

Andmed on aluseks statistikatöödele 30201 „Rahvastikusündmused. Abielud“, 30202 „Rahvastikusündmused. Abielulahutused“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „Rahvastikusündmused. Ränne“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Andmed edastatakse Eurostatile ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele agregeeritud kujul, järgides konfidentsiaalsuspõhimõtteid. Eurostatile saadetud andmed on avaldatud Eurostati andmebaasis rahvastikuandmete rubriigis.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 551 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistika valemid;

2024. aasta rahvastikuprognoos aastani 2085;

2019. aasta rahvastikuprognoos aastani 2080;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Lisaks: 2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus

Isikute üldkogum ning isikute kohta käiva teabe koostamise metoodikad ja andmeallikad on rahvastikustatistikas samad mis 2021. aasta registripõhises loenduses. Dokumendis kirjeldatud isikute üldkogumi metoodikat on rahvastikustatistikas kasutatud alates 2016. aastast (vt ka residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas) ning alalise elukoha metoodikat alates 2022. aastast (vt ka partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas). Muude isikute kohta käiva info arvutamise metoodika ja andmeallikad on aastate jooksul mõnevõrra täienenud, kuid alates 2022. aastast on need samad, mida on kirjeldatud 2021. aasta registripõhise rahvaloenduse metoodika dokumendis.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Uuringupõhiseid lähteandmeid töös ei kasutata, st küsitlust ei toimu. Samuti ei kasutata töös lähteandmetena teiste statistikatööde andmeid.

Administratiivsed andmeallikad:
ADS – maa- ja ruumiameti aadressiandmete süsteem;
ARIREG – äriregister;
EHIS – Eesti hariduse infosüsteem;
EHR – riiklik ehitisregister;
EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register;
EMSR – meditsiiniline sünniregister;
e-toimik – e-toimiku süsteem;
ETR – riiklik elamis- ja töölubade register;
KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register;
KIRST – ravikindlustuse andmekogu;
KMAIS – isikut tõendavate dokumentide andmekogu;
KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register;
KR – kinnistusraamat;
KVKR – kaitseväekohustuslaste register;
liiklusregister;
MKR – maksukohustuslaste register;
RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register;
RETS – retseptikeskus;
RR – rahvastikuregister;
SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu;
SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem;
SPR – surma põhjuste register;
STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister;
TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu;
TÖR – töötamise register;
Eleringi andmeladu.

Vt lisa: Avaldatavate tunnuste loetelu koos allikatega,
2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus

Rahvastikustatistikas kasutatavad administratiivandmeallikad kattuvad 2021. aasta registripõhise rahva- ja eluruumiloenduse andmeallikatega.

Aasta;

kuu;

päev

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Pärast andmete laekumist need kohe pseudonüümitakse, et andmete töötlemine oleks turvaline ja isikuandmed kaitstud.
Seejärel andmed kontrollitakse ja valideeritakse, et tuvastada võimalikud puudused või vead ning tagada andmete kvaliteet ja usaldusväärsus.

Lisainformatsiooni andmete valideerimise kohta vt "Andmete valideerimine".

Valideerimisprotsess on kaheastmeline: esmalt kontrollitakse lähteandmete kvaliteeti ja seejärel hinnatakse lõpptulemusi.

Esimeses etapis analüüsitakse lähteandmete (vt "Lähteandmed") kvaliteeti: tehakse kindlaks puuduvate väärtuste osakaal, tuvastatakse loogilised vead ning hinnatakse, kas andmetes esinevad trendid vastavad ootustele.

Teises etapis võrreldakse lõpptulemusi eelnevate perioodide andmetega, et tuvastada võimalikke vastuolusid või ebaloogilisi muutusi. Kui võimalik, võrreldakse tulemusi samalaadse valdkonna andmetega, mis on kokku pandud küsitlusandmete, näiteks tööjõu-uuringu või 2011. aasta rahvaloenduse põhjal.

Väljundit valideeritakse ka Eurostati andmeedastusportaalis EDAMIS, kus kontrollid jälgivad kehtivate koodide ja vahemike kasutamist ning muutuja kirje ja lubatud kirjete kooskõla.

Andmetöötluse põhimõtted:
- rahvaarv moodustatakse kindla meetodiga (residentsusindeks) eri registrite andmete alusel isikupõhiselt. Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese Eestis elamise tõenäosus. Isiku vajalikud tunnused leitakse eri registritest kindla prioriteedi järgi;
- kui tunnuse jaoks kasutatakse mitut andmeallikat, siis need rakendatakse kindlas prioriteedijärjekorras, mis on määratud eraldi iga tunnuse jaoks;
- eelistatakse dokumentidel, mitte ütlustel põhinevaid andmeallikaid;
- mõne tunnuse puhul rakendatakse vanusekontrolli, kui andmeid allikatest lisatakse. Näiteks hariduse puhul rakendatakse vanusekontrolli, mis tähendab, et kui allikas esitatud haridustase ei ole kooskõlas isiku vanusega, siis seda teavet ei arvestata.

Vaata lisa 2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus.

Enamasti ei ole vaja väärtusi imputeerida, kuna sisendandmete kvaliteet on hea.

Rahvastikustatistikas kasutatakse kahte mudelit: residentsusindeks ja paiknemisindeks. Esimene määratleb alalised elanikud, teine aga alalise elukoha Eestis. Mõlemad mudelid on kasutusel, et tagada vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1260/2013 toodud definitsioonidele.

Residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas
Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artikli 2(c) ja 2(d) järgi käsitletakse alaliste elanikena järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:
- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või
- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese Eestis elamise tõenäosus. Isiku vajaminevad tunnused leitakse eri registritest kindla prioriteedi järgi. Mudeli põhjalikum kirjeldus on atribuudis "Statistiline üldkogum". Residentsusindeksit on rakendatud rahvastikustatistikas alates 2016. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alalise rahvastikuna rahvastikuregistris registreeritud rahvastik. See viiks aga rändestatistikas rände alahindamiseni, kuna suur osa sisse- ja väljarändest ei ole rahvastikuregistris registreeritud. See hõlmab inimesi, kes on läinud välismaale, kuid ei ole oma aadressi rahvastikuregistris uuendanud, või inimesi, kes on tulnud Eestisse, kuid ei ole oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud.

Paiknemisindeksi rakendamine demograafilises statistikas
Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artiklite 2(c) ja 2(d) järgi tähendab alaline elukoht kohta, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Eesti rahvastikustatistikas on alaline elukoht see (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Kui inimesel on perekond, siis on kõigil tema pereliikmetel ühine alaline elukoht. Üksiku inimese alaliseks elukohaks peetakse elamiskõlblik eluruum, millega ta eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud oli. Paiknemisindeks on rahvastikustatistikas kasutusel alates 2022. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alaliseks elukohaks rahvastikuregistri sissekirjutuse järgne elukoht. Kuid on teada, et paljud isikud ei ela tegelikult sellel aadressil, kuhu nad on sisse kirjutatud. Kuna alaline elukoht on muuhulgas aluseks leibkondade statistikale (ühe leibkonna moodustavad samal aadressil elavad isikud), siis ainult rahvastikuregistri sissekirjutuste kasutamine moonutaks leibkondade statistikat. 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistamisel tehtud uuringud näitasid, et kõige enam oleks mõjutatud üksikvanemaperede arv, kuna pereliikmed võivad olla registreeritud eri aadressidele (näiteks suvekodusse).

2018. aastal tehti uuring mõlema mudeli kvaliteedi hindamiseks. Tulemused on saadaval siin: Leibkondade kontrolluuringu (LEKU) tulemuste analüüs.

Ei ole rakendatav