Rahvastik 2013

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Terje Trasberg

Tiimijuht

Tatari 51, 10134 Tallinn

terje.trasberg [at] stat.ee

53979915

21/04/2025

21/04/2025

Rahvaarv, rahvastiku koosseis ja paiknemine: rahvastiku suurus, vanuseline, sooline ja rahvuslik koosseis ning jaotus piirkondade kaupa.

Rahvastiku põhinäitajad: sünnid, surmad, loomulik iive, rändesaldo, oodatav eluiga.

Rahvastikuprognoos: rahvastiku arengu prognoosid, mis põhinevad sündimus-, suremus- ja rändetrendidel.

Keelte klassifikaator (ISO 639-2) (vt lähemalt: Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020);

rahvusvaheline ühtne hariduse liigitus ISCED 2011 (ISCED-2011) (vt lähemalt: Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011);

riikide ja territooriumide klassifikaator (ISO 3166) (vt lähemalt: Riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021));

Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (NUTS 2021) (vt lähemalt: Euroopa piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator);

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (vt lähemalt: Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK));

rahvuste klassifikaator (vt lähemalt: Rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013)).

Statistikaamet juhindub klassifikaatorite haldamisel riikliku statistika seadusest. Statistikaameti hallatavad ja riikliku statistika tegemisel kasutatavad klassifikaatorid on kättesaadavad statistikaameti klassifikaatorite portaalis.

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aasta alguse ja aasta lõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvu täisarvuni ümardatud aritmeetiline keskmine. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks.

- Linnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkonnas on üle 5000.

- Maaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkonnas, mille rahvaarv jääb alla 5000.

- Väikelinnaline asustuspiirkond – asulale (linn, alev, alevik, küla) määratud asustuspiirkonnatüüp, kus enamik elanikest elab aladel, mille rahvastikutihedus on 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ning rahvaarv koos piirnevate samalaadsete asulatega on vähemalt 5000.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab.

Elada jäänud aastate arv – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. 0 aasta vanuses – oodatav eluiga sünnimomendil.

Elutabel – arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul.

Haridustase – isiku kõrgeim omandatud haridustase. Haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppe tase. Haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Kodakondsus – püsiv õiguslik seos isiku ja selle riigi vahel, mille kodanik ta on. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Loomulik iive – ühe aasta elussündide ja surmajuhtumite arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Lähteriik – sisserännanu eelmine elukohariik.

Põlisus – Eesti rahvastiku jaotumine põlisrahvastikuks ja välispäritolu rahvastikuks. Põlisrahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.

- Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.

- Välispäritolu rahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik jaguneb kolmeks:

- välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;

- välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;

- välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändena läheb arvesse liikumine ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumine üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja üle asustuspiirkondade piiri.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad. Juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Rändesaldo – sisse- ja väljarändesündmuste arvu vahe.

Sisseränne – isiku saabumine elukohta. Välisrände korral saabumine välisriigist Eestisse, siserände korral saabumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15-aastased isikud jagunevad seaduslikku (juriidilist) perekonnaseisu arvestades järgmiselt:

- ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi seaduslikus abielus olnud;

- seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega;

- lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega;

- lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega).

Sünniriik – ema elukohariik lapse sünni ajal.

Vanus – eluaastate arv vaadeldud ajahetkel täisaastates, st vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Välisränne – elukohavahetus üle Eesti piiri. Võrreldakse aasta alguse elukohta aasta lõpu elukohaga.

Väljaränne – isiku lahkumine elukohast; välisrände korral lahkumine Eesti riigist ja elama asumine välismaale; siserände korral lahkumine Eesti ühest haldus- või asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise.

Vt ka rahvastikustatistika tunnuste arvutamise metoodikakirjeldust.

Kordajad:

Loomuliku iibe kordaja – aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta. Arvutatud sündimuse üldkordaja ja suremuse üldkordaja vahena.

Sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas 1000 sama vanuserühma naise kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Suremuse vanuskordaja – surmajuhtude arv aastas vanuserühma 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 elaniku kohta (aastakeskmise rahvaarvu alusel).

Standarditud suremuskordaja – suremuskordaja, mille arvutamisel on rahvastiku tegeliku soo-vanusjaotuse asemel kasutatud rahvusvaheliselt kokku lepitud standardset soo-vanusjaotust, et kõrvaldada vaadeldava rahvastiku soo-vanusjaotuse eripära mõju suremusnäitajatele. Standardse soo-vanusjaotusena kasutati kuni 2014. aastani 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku soo-vanusjaotust. Edaspidi on kasutatud 2013. aastal avaldatud standardset soo-vanusjaotust.

Vt ka rahvastikustatistikas kasutusel olevaid matemaatilisi valemeid.

Isik – kõigi rahvastiku andmetabelite puhul;

sündmused – elussündide, surmade, abielude, lahutuste ja rände andmetabelite puhul.

Eesti alalised elanikud

Euroopa demograafiastatistikat käsitleva määruse (EL) nr 1260/2013 artiklite 2(c) ja 2(d) kohaselt on alalised elanikud kõik isikud, kelle alaline elukoht on vaatlusajal Eestis. Alaline elukoht on koht, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil. Alaliste elanikena käsitatakse ainult järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Alaliste elanike määramiseks rakendatakse residentsusindeksit. Vt lisa Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas.

Alaline elanikkond hõlmab kõiki elanikkonnarühmi, kelle kohta on registrites vaatlusaastal piisavalt nn elumärke. Selle hulka kuuluvad inimesed, kellel puudub püsiv elukoht (nt kodutud), varjupaigataotlejad, pagulased ja ajutise kaitse all olevad isikud.

FREIM

Residentsusindeksi alusel koostatud loend Eesti alalistest elanikest

Kogu Eesti

1919–…

Ei ole rakendatav

Rahvaarv, sünnid, surmad, abielud, lahutused ning sisse- ja väljarännanute arv on esitatud absoluutarvudes.

Kordajad on esitatud 1000 elaniku kohta aastakeskmise rahvaarvu põhjal.

Pindala on esitatud ruutkilomeetrites.

Asutustihedus on esitatud elanike arvuna ruutkilomeetri kohta.

Elada jäänud aastad teatud vanuses ja naiste keskmine vanus sünnituse ajal on esitatud aastates.

1. jaanuar

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat);

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO);

ÜRO statistikaosakond (UNSD);

ÜRO Lastefond (UNICEF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 peatükk 5 ühtsed põhimõtted ja suunised, mis käsitlevad statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse tagamist ning juurdepääsu konfidentsiaalsetele andmetele.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Detailsete rahvastikuandmete avaldamine võib tahtmatult paljastada isikuandmeid, näiteks võimaldada tuvastada konkreetse 40–44-aastase mehe väikeses külas. Selle vältimiseks tuleb rakendada konfidentsiaalsuse metoodikaid. Eesti on rahvastikustatistikas alates 2022. aastast rakendanud Eurostati soovitatud cell-key-meetodi kohandatud versiooni, mis genereerib isikutele juhuslikud n-ö võtmed, lisades andmetesse väikeseid variatsioone, kuid säilitades tabelitevahelise sidususe. Meetodi abil lisatakse kohalike omavalitsuste või asulate tasandi andmetele juhuslikku müra, et kaitsta isikute privaatsust. See meetod tagab andmete konfidentsiaalsuse ja säilitab nende kasutatavuse, kuid muudab veidi andmekogumi väärtusi. Seetõttu ei pruugi ridade summad alati kattuda kogusummaga, kuid erinevused on minimaalsed, tavaliselt vaid mõne üksuse ulatuses. Ligikaudu 15–25% tabelite sagedustest on muudetud, keskmine erinevus on 2. Pooltel muudetud väärtustest jääb erinevus alla 25 ning 25% jääb alla 5. Need meetmed aitavad saavutada tasakaalu detailsete statistiliste ülevaadete pakkumise ja isikuandmete konfidentsiaalsuse kaitse vahel.

Konfidensiaalsuse metoodikat ei kohaldata Eesti kokku ega maakondade tasemel esitatud andmete puhul. Algandmeid ei muudeta.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Uudiseid saab lugeda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Pressiteated:

jaanuar – esialgne rahvaarv;

aprill – täpsustatud rahvaarv;

mai – oodatav eluiga ja tervena elatud aastad.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad tabelites RV045–RV046 ja

valdkonna Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis tabelites RV021–RV085.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikunäitajad ja koosseis. Arhiiv on lõpetatud tabelid RV02111–RV092.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Juriidilised isikud ja asutused võivad teadustööde tegemiseks kasutada statistikaametil olevaid konfidentsiaalseid andmeid. Andmeid saab kasutada teadlaste keskkonnas kaugühenduse teel.

Konfidentsiaalsete andmete kasutamist saab taotleda siin: Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemisel on vaja taotleda ka eetikakomitee ja/või andmekaitse inspektsiooni luba.

Andmed on aluseks statistikatöödele 30201 „Rahvastikusündmused. Abielud“, 30202 „Rahvastikusündmused. Abielulahutused“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „Rahvastikusündmused. Ränne“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Andmed edastatakse Eurostatile ja teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele agregeeritud kujul, järgides konfidentsiaalsuspõhimõtteid. Eurostatile saadetud andmed on avaldatud Eurostati andmebaasis rahvastikuandmete rubriigis.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Partnerlus ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas;

Rahvastikustatistika valemid;

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Lisaks:

2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus

Isikute üldkogum ning isikute kohta käiva teabe koostamise metoodikad ja andmeallikad on rahvastikustatistikas samad mis 2021. aasta registripõhises loenduses. Dokumendis kirjeldatud isikute üldkogumi metoodikat on rahvastikustatistikas kasutatud alates 2016. aastast (vt ka residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas) ning alalise elukoha metoodikat alates 2022. aastast (vt ka partnerlus- ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas). Muude isikute kohta käiva info arvutamise metoodika ja andmeallikad on aastate jooksul mõnevõrra täienenud, kuid alates 2022. aastast on need samad, mida on kirjeldatud 2021. aasta registripõhise rahvaloenduse metoodika dokumendis.

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse EFQMi täiuslikkusmudelist ning riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhjal (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmisnäitajad ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja mille alusel planeeritakse parendustegevusi.

Kvaliteedi juhtimisega tegeleb kvaliteedijuht.

Ministeeriumid: sotsiaalministeerium, siseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium;

teadus- ja haridusasutused: Eesti rahvastikuteaduste instituut, Tartu Ülikool;

kohalikud omavalitsused;

meediaagentuurid.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid on üldine rahulolu-uuring.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1260/2013. Avaldatud ja Eurostatile esitatud on ka vabatahtlikud näitajad.

Rahvastikuandmete kvaliteet on hea. Andmed pärinevad riiklikest registritest ja muudest allikatest ning on koondatud enam kui 18 andmeallikast. Tänu sellele on puuduvate väärtuste osakaal eri jaotustes suhteliselt väike. Puuduvad väärtused tekivad peamiselt olemasolevate allikate puuduliku teabe tõttu, kuid nende osakaalu saab vähendada, kui lisanduvad uued andmeallikad. Rahvastikustatistika hõlmab ka varjupaigataotlejaid, pagulasi ja ajutise kaitse all olevaid isikuid.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna rahvastikustatistika põhineb registriandmetel.

Esialgne rahvaarv avaldatakse hiljemalt 23 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 23 päeva), täpsustatud ja aastakeskmine rahvaarv ning osa tunnuste statistika avaldatakse 140 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 140 päeva). Kõik täpsustatud rahvaarvu andmed on avaldatud 250 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 250 päeva).

Avaldamiste ajakava on kasutajatele kättesaadav. Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste rahvastikustatistikat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 alusel koostavate Euroopa Liidu riikide andmetega.

Rahvastikuandmeid on maakondade kaupa avaldatud alates 1990. aastast. Maakonnapiirid on muutunud kaks korda. Andmetes väljendub see aastates 1999‒2000, kui Lääne-Viru maakond suurenes ja Järva maakond vähenes. Muutus toimus tegelikult 2005. aastal, kuid loendustevahelisel ajal tehtud ümberarvutuste käigus nihkus see loendus- ehk 2000. aastale. Teine muutus oli seotud 2017. aasta haldusreformiga, kui muutusid enamiku maakondade piirid. Uue haldusjaotuse piiride järgi on tehtud ümberarvutused alates 01.01.2015 rahvaarvust (2015. a andmed on arvutatud indeksipõhise metoodikaga, varasemad andmed REL 2011 ja sündmusstatistika järgi).

Omavalitsusüksuste rahvaarve on jooksvas statistikas avaldatud alates aastast 2000. Ajavahemiku 2000–2011 omavalitsuste piiride muutused arvutati ümber loendusaegsesse seisu, sest loendustevahelise ajavahemiku andmed arvutati ümber. Alates 2012. aastast ei ole liitunud omavalitsusüksuste statistika võrreldav, sest kui valla nimi ei muutunud, siis andmebaasis selle omavalitsusüksuse andmerida jätkus. Nende muutuste käsitlemisel tuleb kasutada EHAKi (Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator) muudatuste ülevaadet. Alates 2015. aastast on kõik andmed ümber arvutatud uue ehk 2017. aasta haldusreformi järgse seisuga. Geograafilise võrreldavuse juures on oluline sündmus ka 2015. aastal toimunud metoodikamuudatus, kui loendusel märgitud elukohalt mindi üle rahvastikuregistrijärgse elukoha kasutamisele. Viimane oluline metoodikamuudatus oli aastal 2022, kui elukoha määramiseks võeti kasutusele paiknemis- ja partnerlusindeksi metoodika. Partnerlus- ja paiknemisindeks määrab elukoha riigi registritesse teada antud elukohaaadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi.

Rahvastikustatistika alus oli enne 2012. aastat rahvaloendus ja loendustevahelisel ajal lisati iga aasta sünnid, surmad ja elukohavahetused (ränne). Pärast järgmise rahvaloenduse toimumist arvutati vahepealsete aastate andmed tegelikkuse järgi ümber.

Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus – ümberarvutustega saadi 2000. aasta 1. jaanuari täpsustatud rahvaarv, mis oli loendatud isikute arvust 31 200 võrra suurem. Kuna seda tehti alles pärast 2011. aasta loendust ja varasemat ajavahemikku (1989‒1999) ei ole ümber arvutatud, siis on andmetes 1999. ja 2000. aastat võrreldes metoodikast tulenev hüpe. 2012. aasta rahvaarv on 2011. aasta loenduse rahvaarv, millele on alakaetuse tõttu lisatud 30 760 inimest.

Alates 01.01.2012 tehakse rahvastikustatistikat isiku järgi: aasta alguse rahvastikule lisatakse ainult Eesti püsielanike sündmused (sünd, surm ja elukohavahetus).

Alates 01.01.2015 hakkas statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema uue meetodi ehk residentsusindeksi järgi. Üleminekul selgus, et uue metoodika kohaselt elas sel hetkel Eestis 1599 inimest rohkem ja seetõttu rahvaarv veidi suurenes. See ei tulenenud ühe aasta sündmustest, vaid need isikud olid pärast loendust Eestisse sisse rännanud (vt ka Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas.

Kõigi rahvastikusündmuste kohta kogutakse teavet samadel alustel, seega on võimalik ka valdkonnaülene analüüs.

Andmed on sisemiselt sidusad, st üksuse kõik andmed on omavahel kooskõlas. Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine andmete kogumisel ja agregeerimisel.

Rahvastiku- ja rahvastikusündmuste statistika põhineb riiklike registrite ja teiste administratiivallikate andmetel, mistõttu ei ole vastajatel koormust.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Jaanuaris avaldatakse 1. jaanuari seisuga esialgne rahvaarv, mis põhineb eelneva aasta esialgsetel sündide, surmade ja registreeritud rände andmetel.

Täpsustatud rahvaarv, mis arvutatakse residentsusindeksi metoodika alusel, avaldatakse aprillis. Esialgne rahvaarv asendatakse täpsustatud rahvaarvuga.

Muude näitajate puhul võib andmeid revideerida metoodika täiustamise, vigade ilmnemise või uue ja lisateabe laekumise korral.

Statistika andmebaasi uuendatud väljundid on märgistatud uue avaldamiskuupäevaga ning uuenduse üksikasjad on esitatud andmetabeli juurde lisatud märkustes.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

ADS – maa- ja ruumiameti aadressiandmete süsteem;

ARIREG – äriregister;

EHIS – Eesti hariduse infosüsteem;

EHR – riiklik ehitisregister;

EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register;

EMSR – meditsiiniline sünniregister;

e-toimik – e-toimiku süsteem;

ETR – riiklik elamis- ja töölubade register;

KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register;

KIRST – ravikindlustuse andmekogu;

KMAIS – isikut tõendavate dokumentide andmekogu;

KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register;

KR – kinnistusraamat;

KVKR – kaitseväekohustuslaste register;

liiklusregister;

MKR – maksukohustuslaste register;

RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register;

RETS – retseptikeskus;

RR – rahvastikuregister;

SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu;

SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem;

SPR – surma põhjuste register;

STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister;

TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu;

TÖR – töötamise register;

Eleringi andmeladu.

Vt lisa Avaldatavate tunnuste loetelu koos allikatega.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta;

kuu;

päev

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Pärast andmete laekumist need kohe pseudonüümitakse, et andmete töötlemine oleks turvaline ja isikuandmed kaitstud.

Seejärel andmed kontrollitakse ja valideeritakse, et tuvastada võimalikud puudused või vead ning tagada andmete kvaliteet ja usaldusväärsus.

Lisainformatsiooni andmete valideerimise kohta vt 18.4 Andmete valideerimine.

Valideerimisprotsess on kaheastmeline: esmalt kontrollitakse lähteandmete kvaliteeti ja seejärel hinnatakse lõpptulemusi.

Esimeses etapis analüüsitakse lähteandmete (vt 18.1. Lähteandmed) kvaliteeti: tehakse kindlaks puuduvate väärtuste osakaal, tuvastatakse loogilised vead ning hinnatakse, kas andmetes esinevad trendid vastavad ootustele.

Teises etapis võrreldakse lõpptulemusi eelnevate perioodide andmetega, et tuvastada võimalikke vastuolusid või ebaloogilisi muutusi. Kui võimalik, võrreldakse tulemusi samalaadse valdkonna andmetega, mis on kokku pandud küsitlusandmete, näiteks tööturu-uuringu või 2011. aasta rahvaloenduse põhjal.

Väljundit valideeritakse ka Eurostati andmeedastusportaalis EDAMIS, kus kontrollid jälgivad kehtivate koodide ja vahemike kasutamist ning muutuja kirje ja lubatud kirjete kooskõla.

Andmetöötluse põhimõtted

- Rahvaarv moodustatakse kindla meetodiga (residentsusindeks) eri registrite andmete alusel isikupõhiselt. Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese Eestis elamise tõenäosus. Isiku vajalikud tunnused leitakse eri registritest kindla prioriteedi järgi.

- Kui tunnuse jaoks kasutatakse mitut andmeallikat, siis need rakendatakse kindlas prioriteedijärjekorras, mis on määratud eraldi iga tunnuse jaoks.

- Eelistatakse dokumentidel, mitte ütlustel põhinevaid andmeallikaid.

- Mõne tunnuse puhul rakendatakse vanusekontrolli, kui andmeid allikatest lisatakse. Näiteks hariduse puhul rakendatakse vanusekontrolli, mis tähendab, et kui allikas esitatud haridustase ei ole kooskõlas isiku vanusega, siis seda teavet ei arvestata.

Vaata lisa 2021. aasta registripõhise loenduse metoodika kirjeldus

Rahvastikustatistikas kasutatakse kahte mudelit: residentsusindeks ja paiknemisindeks. Esimene määratleb alalised elanikud, teine aga alalise elukoha Eestis. Mõlemad mudelid on kasutusel, et tagada vastavus määruses nr 1260/2013 toodud definitsioonidele.

Residentsusindeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artikli 2(c) ja 2(d) järgi käsitletakse alaliste elanikena järgmisi konkreetses geograafilises piirkonnas elavaid isikuid:

- neid, kes on elanud oma alalises elukohas pidevalt vähemalt 12 kuud enne vaatlusaega, või

- neid, kes on saabunud oma alalisse elukohta vaatlusajale eelnenud 12 kuu jooksul kavatsusega elada seal vähemalt üks aasta.

Residentsusindeksi põhjal leitakse iga inimese Eestis elamise tõenäosus. Isiku vajaminevad tunnused leitakse eri registritest kindla prioriteedi järgi. Mudeli põhjalikum kirjeldus on atribuudis 3.6. Statistiline üldkogum. Residentsusindeksit on rakendatud rahvastikustatistikas alates 2016. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alalise rahvastikuna rahvastikuregistris registreeritud rahvastik. See viiks aga rändestatistikas rände alahindamiseni, kuna suur osa sisse- ja väljarändest ei ole rahvastikuregistris registreeritud. See hõlmab inimesi, kes on läinud välismaale, kuid ei ole oma aadressi rahvastikuregistris uuendanud, või inimesi, kes on tulnud Eestisse, kuid ei ole oma elukohta rahvastikuregistris registreerinud.

Paiknemisindeksi rakendamine demograafilises statistikas

Euroopa rahvastikustatistika regulatsiooni (EL) nr 1260/2013 artiklite 2(c) ja 2(d) järgi tähendab alaline elukoht kohta, kus inimene tavaliselt veedab igapäevase puhkeaja, olenemata ajutisest eemalolekust meelelahutuse, puhkuse, sõprade ja sugulaste külastamise, töö, ravi või palverännaku eesmärgil.

Eesti rahvastikustatistikas on alaline elukoht see (elamiskõlblik) eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud on olnud. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Kui inimesel on perekond, siis on kõigil tema pereliikmetel ühine alaline elukoht. Üksiku inimese alaliseks elukohaks peetakse elamiskõlblik eluruum, millega ta eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud oli. Paiknemisindeks on rahvastikustatistikas kasutusel alates 2022. aastast.

Registriandmete põhjal kokku pandav (st mitte küsitluspõhine) alternatiivne lähenemine oleks määratleda alaliseks elukohaks rahvastikuregistri sissekirjutuse järgne elukoht. Kuid on teada, et paljud isikud ei ela tegelikult sellel aadressil, kuhu nad on sisse kirjutatud. Kuna alaline elukoht on muuhulgas aluseks leibkondade statistikale (ühe leibkonna moodustavad samal aadressil elavad isikud), siis ainult rahvastikuregistri sissekirjutuste kasutamine moonutaks leibkondade statistikat. 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistamisel tehtud uuringud näitasid, et kõige enam oleks mõjutatud üksikvanemaperede arv, kuna pereliikmed võivad olla registreeritud eri aadressidele (näiteks suvekodusse).

2018. aastal tehti uuring mõlema mudeli kvaliteedi hindamiseks. Tulemused on saadaval siin: Leibkondade kontrolluuringu (LEKU) tulemuste analüüs.

Puuduvad