Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Rohepöördega ei saa oodata

Blogi
Postitatud 19. august 2022 9:08

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.

Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras lausus, et Eesti on seadnud endale rohepöörde suunas liikumisel rea eesmärke. „Praegused trendid näitavad, et mitmete eesmärkide saavutamisest oleme kaugel ning mõnede saavutamisest me suisa kaugeneme,“ nentis Oras. „Näiteks kasvuhoonegaaside osas on nende heide oluliselt langenud ja me läheneme eesmärgile, kuigi nullemissiooni sihi saavutamine on veel kaugel. Taimekaitsevahendite kasutuse ja jätkusuutliku liikuvuse eesmärkide osas liigume me aga vastupidises suunas. Need on vaid mõned näited. Kuidas ühiskonnas olulisi sihtmärke nii sotsiaal-, majandus- kui ka keskkonnavaldkonnas üheaegselt saavutada on küsimus, mis vajab koostööd ja arutelu. Kuidas näiteks taastuvenergia ja elurikkuse esmapilgul vastu käivaid ambitsioonikaid sihte saavutada? Adekvaatsel seirel ning kommunikatsioonil on selles suur roll.“

Kaia Oras. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival
Kaia Oras. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival

Järjest olulisem on märgata keskkonnamõju

Riigikantselei rohepöörde koordinaator Kristi Klaas kirjeldas, et pikemat aega on olnud kesksel kohal majanduskasv, ent järjest enam on vaja kraadida, kuidas meie tegevus keskkonda mõjutab. „Kui arendame transporti või edendame põllumajandust, siis peaks keskkonnamõju tulust ettepoole seadma. Kui me seda praegu ei tee, siis on tulevikus tulu saamise šansid väiksemad, sest korvamatu keskkonnakahju on tehtud. See on kindlasti suur mõttemustri muudatus, mida vaja järjest enam inimesteni viia. Tihti arvatakse, et rohepööre on vaid kasvuhoonegaaside heite mõõtmine. Mõõta tuleb lisaks aga ka elurikkuse säilimist ja materjalide ringlusse võtmist,“ lausus Klaas. 

Eks rohepööret võibki täna näha erinevalt – ühest küljest on tegemist justkui ettevõtluse piiramisega lisakohustuste täitmise ja piirangutega, teisalt aitab see kaasa parema ja kvaliteetsema elukeskkonna tekkele ja loob paljudele ettevõtetele ning majandustele uusi ja nutikamaid võimalusi, kuidas tulu teenida ning konkurentsieelist saavutada. 

Paides toimunud arutelu vedas Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kommunikatsiooniekspert Anette Parksepp, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et kui rahvusvaheline eesmärk on planeedi keskmise temperatuuri kasvu hoidmine alla 1,5 kraadi, siis tegelikult oleme teel 2,7 kraadi suunas. Mida see meile tähendab, esitas Parksepp küsimuse.

Oleme sisenemas kaardistamata territooriumile

Tartu ülikooli professor Aveliina Helm hoiatas, et oleme sisenemas kaardistamata territooriumile. „Suurimad ohud on ennustamatus ja ekstreemsuste sagenemine. On asju, mida me ei suuda ette näha. Keskkonnaprobleemid hakkavad omakorda mõjutama inimühiskonda. See on maailm, mida soovime vältida,“ lausus Helm.

Arutelu leidis aset Arvamusfestivali Tuleviku elukeskkonna alal.
Arutelu leidis aset Arvamusfestivali Tuleviku elukeskkonna alal. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival

Klaas nentis, et praeguseid prognoose vaadates näeme, et kui me ei võta kasutusele uusi meetmeid, ei tee uusi investeeringuid, siis me kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärke ei saavuta. Mõnes sektoris – näiteks transpordis ja põllumajanduses – on trend pigem heite tõusu poole, nagu osutas ka Oras. „Seetõttu olemegi olukorras, kus Ukraina sõja puhkemise järel tuli uuesti rohkem põlevkivi kasutada, sest taastuvenergiasse pole seni piisavalt investeeritud. Sellel oli omakorda mitu põhjust. Rohepööre pole olnud nii prioriteetne – pole olnud suurt tagant tõukavat jõudu nagu praegune Ukraina sõda.“ Ka inimeste suhtumine, mis on kohati olnud pigem tagasihoidlik või lausa skeptiline, on takistanud taastuvenergiaparkide rajamist.

Eestis vajab rohepöördel lahendamist Ida-Virumaa elanike hakkamasaamine

Pildil vasakult: Anette Parksepp, Aveliina Helm, Kristi Klaas, Kai Realo, Kaia Oras. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival
Pildil vasakult: Anette Parksepp, Aveliina Helm, Kristi Klaas, Kai Realo, Kaia Oras. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival

Põlevkivist sõltuvate Ida-Viru inimeste hakkamasaamine on rohepöörde üks suuremaid küsimusi. Tööandjate Keskliidu volikogu juht ja jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi juht Kai Realo lausus, et Eesti tööturul osaleb järjest vähem tööealisi inimesi, ülalpeetavate arv see-eest kasvab. Paljudes Eesti piirkondades on aastaid kestnud tööjõupuudus ja samal ajal on Ida-Virumaal kõrge tööpuudus ja küsimus, mida rohepöörde järgselt teha. „Ida-Virumaa olukord on väga keeruline, sest paljud inimesed teinud aastakümneid ühetaolist tööd, nende valmidus ümberõppeks on madal. On näiteid, kus inimestele pakutakse korraliku töötasuga tööd ja nad eelistavad olla töötud,“ lausus Realo.

Klaas oli Ida-Virumaa osas optimistlik ja tõi välja, et õiglase ülemineku fondi raha toel soovivad mitmed ettevõtted Ida-Virumaale tänapäevaseid tööstusettevõtteid rajada. Ettevõtete rajamist toetab piirkonna elanike harjumus tööstuses töötada.

Elurikkus kipub kliimapoliitika kõrval vaeslapseks jääma

Realo rõhutas materjalide ümbertöötlemise vajadust. „Kõige mõistlikum on ümber töödelda paberit ja pappi, kuna seda saab ettevõtetelt kätte suures mahus ja hea kvaliteediga ning seda on lihtne saata taaskasutusse. Teine väärtuslik materjal on klaas, mida saab taaskasutada peaaegu lõputult. Kõik purgid ja pudelid on ümbertöötlemiseks tänuväärne kraam. Ka plast on taaskasutatav,“ ütles Realo. Tihti peetakse plastiks aga materjali, mis on tegelikult komposiit, kus on mitu erinevat materjali ühes värvilises pakendis kokku pandud. Sellest midagi uut aga ei tee ja see materjal läheb põletamisele. Olmejäätmeid Eestis ei sorteerita, need läksid varem prügilasse, nüüd aga põletamisele.

Helm nentis, et keskkonnakaitsest rääkides häirib teda, kui kogu vastutus pannakse ühekordset topsi kasutavale inimesele. Ta nõustus, et tarbijad peaksid langetama õigeid valikuid, kuid näiteks energiasektoris pole tarbijal võimalik õiget valikut teha. „Peame nõudma paremaid regulatsioone,“ leidis Helm. Ta ütles, et rohepöördel on aktiivseid vastutöötajaid, kes üritavad seda diskrediteerida ja kaikaid kodaratesse lüüa. See takistab rohepöördega edasiminekut.

Lisaks rõhutas Helm, et kliimapoliitika ei tohi tulla elurikkuse arvelt. „Just elurikkus kipub kliimapoliitika kõrval vaeslapseks jääma,“ sõnas Helm.

Kokkuvõtvalt jäi arutelust kõlama, et rohepöördega tuleb edasi minna ning erinevad keskkonnahoiu valdkonnad peavad saama olulist tähelepanu. Rohepöörde õnnestumiseks on oluline faktipõhisus, kaasamine, seire ja kommunikatsioon. Siiski on lihtsustamise tase teadlaste ja otsustajate jaoks ning üksikisikuni jõudmiseks erinev. Kõikide osapoolte kaasamine on aga oluline: üheltpoolt on vajalik koostada mõjuanalüüse-mudeleid ning seostada majandus-, keskkonna- ja sotsiaalandmeid. Teisalt on oluline ka igaüheni jõudev lihtne, visualiseeritud ja interaktiivne statistika.

Veel enne Paides toimunud arutelu kaardistas statistikaamet koostöös Riigikantseleiga rohepöörde mõõdikud. Neil teemadel jätkatakse koostööd ja töösse kaasatakse ka teadlased. 

Rohepöörde mõõdikute ja trendidega saab tutvuda statistikaameti kodulehel.
Rohepöörde mõõdikute ja trendidega saab tutvuda statistikaameti kodulehel. Foto: Lisette Laanoja, Arvamusfestival

Rohepöörde mõõdikute ja trendidega saab tutvuda statistikaameti kodulehel.