Plastireostusel on mitu nägu

Blogi
Postitatud 19. aprill 2024, 8.39 , keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras

Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.

Kampaania kutsub üles saavutama ambitsioonikat eesmärki aastaks 2040: vähendama plastide tootmist 60% võrra, loobuma lähiajal ühekordselt kasutatavad plastidest ja investeerima uuenduslikesse tehnoloogiatesse ning materjalidesse, et ehitada üles plastivaba maailm. See on aga vaid osa tegevustest, et jõuda plastivabama tulevikuni. Plastireostusest kirjutab tänases statistikablogis lähemalt statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras.

Plast, kas ainult keskkonnaprobleem?

Plasti tootmine on maailmas nüüdseks kasvanud enam kui 380 miljoni tonnini aastas. Viimase kümne aastaga on toodetud rohkem plasti kui kogu 20. sajandi jooksul. Mitmete plastide (plastpudelid, -kotid, -karbid, sünteetilised kiud) kasutusaeg on suhteliselt lühike võrreldes sellega, kui pikk on nende eluaeg veel ammugi pärast kasutust. Globaalselt võetakse OECD andmetel uuesti ringlusse vähem kui 10% tekkinud plastijäätmetest ja nii lisandub igal aastal keskkonda kasvav kogus jäätmeid. Plastist on saamas inimkonna ajastu ehk antropotseeni marker – meresetete fossiilsetesse ladestustesse on lisandunud eristuvana fossiilse plastiku kui tänapäeva settetsükli komponent.

Silmaga nähtavad plastijäätmed on sealjuures vaid osa probleemist. Mikro- ja nanoplast, mis tekib plastide lagunemisel, levib nii õhus kui ka vees. Plasti lagunemisel tekkivad väikesed osakesed tungivad planeedi kõigisse ökosüsteemi niššidesse. Plastist tingitud saaste on kasvav keskkonna- ja terviseoht ning selle ulatus on viimastel aastakümnetel muutunud üha ilmsemaks. Osa plastidest eritavad näiteks hormoonide talitust häirivaid kemikaale, mis saastavad pakendatud toitu ja joogivett. Plasti põletamisel tekivad ka mürgised saasteained.

Milline on olukord plastijäätmete tekke ja ringlussevõtuga Eestis ning Euroopas?

Vaadeldes kitsamalt plastpakendijäätmeid kui üht suuremat plastijäätmete voogu, siis Eestiski on tekkinud jäätmete kogused võrreldes 2004. aastaga 2021. aastaks kasvanud ligi kahekordseks. Viimastel aastatel on tekkekõver aga otsa siiski allapoole pööranud ja kogused on vähenenud: 2017. aastal tekkis 66 000 tonni plastpakendijäätmeid, 2021. aastal aga 50 000 tonni.

Plastpakendi jäätmete teke ja ringlussevõtt Eestis, 2004–2021

Ühe elaniku kohta on aastased plastpakendi tekkekogused Eestis suurenenud 21,2 kg-lt 2004. aastal 37,6 kg-ni 2021. aastal. Eesti on plastpakendijäätmete tekkekoguse alusel teiste Euroopa Liidu (EL-i) riikide võrdluses seitsmendal kohal. Eestist rohkem tekib jäätmeid Iirimaal (74,1 kg elaniku kohta), Portugalis (41,3 kg elaniku kohta), Saksamaal (41,1 kg elaniku kohta), Taanis (39,3 kg elaniku kohta), Rootsis (39,1 kg elaniku kohta) ja Itaalias (38,4 kg elaniku kohta). Väikseimad plastpakendite tekitajad EL-i riikide hulgas on Horvaatia ja Kreeka, vastavalt 18 ja 21 kg-ga elaniku kohta aastas. Eesti on oma positsiooni selles pingereas parandanud: eelmisel võrdlusperioodil olime EL-i riikide hulgas neljandal kohal.

Kõrvuti plastpakendijäätmete tekkimisega on Eestis kasvanud ka nende ringlussevõtt. Aastal 2004 võeti elaniku kohta ringlusse 2,6 kg plastpakendijäätmeid, 2021. aastal aga juba 16 kg. Siiski on plastpakendijäätmete teke kasvanud kiiremini kui nende ringlussevõtt.

Kui kaugel oleme plastpakendi ringlussevõtu sihtidest?

Plastjäätmete probleemi lahendamiseks pakutakse erinevaid lähenemisi, üks neist on plasti algsest kasutuselevõtust loobumine, teine aga suurem ringlussevõtt. EL-is seati 2018. aastal eesmärgiks jõuda kõrgemate ringlussevõtu määradeni. Tekkivatest plastpakendijäätmetest plaanitakse 2025. aastaks võtta ringlusse 50% ja 2030. aastaks 55%. Viimaste võrdlusandmete alusel jäävad need sihtmärgid suures osas veel kättesaamatuks. EL-is keskmiselt on ringlussevõtu määr mõlemast sihtmärgist madalam – 39,7%. Plastpakendite ringlussevõtu määr ületas 50% vaid kuues liikmesriigis.

Plastpakendite ringlussevõtt Eestis on kasvanud: 2004. aastal võeti ringlusesse vaid 10% plastpakendijäätmetest, 2021. aastaks on see osakaal tõusnud 42,5%-ni. Vahepealsetel aastatel on pakendijäätmete ringlussevõtu määr olnud ebastabiilne, kõikudes 20–40% vahel.

Positiivne on see, et Eestis on ringlussevõtu osakaal (42,5%) plastpakendijäätmete tekkes veidi kõrgem kui EL-is keskmiselt (39,7%). Siiski 50% sihtmärgini on ka Eestil veel minna. Suurimate ringlussevõtjatena paistavad silma Hispaania (56,4%), Slovakkia (56,3%) ja Leedu (56,1%), kehvematena aga Taani (22,9%) ja Malta (20,5%).

Kuidas toimetab täna aga igaüks meie seast?

Kui vaadata näiteks mitu õhukest (paksusega alla 50 mikroni) kilekotti me aastas tarbime, siis on erinevused EL-i riikide hulgas veelgi suuremad: viiest kilekotist inimese kohta aastas Belgias kuni 270-ni Leedus. Eesti paigutub 152 kilekotiga inimese kohta suurimate tarbijate hulka, kuuendale positsioonile.

Inimkond kujundab planeedi nägu

Praegu kestvat aega on nimetatud ka antropotseeniks ehk inimese ajastuks. See on ajastu, mil inimkond on hakanud mõjutama geoloogilisi protsesse. Plastijäätmed jõuavad fossiilsetesse ladestustesse, aga ka toitumisahelatesse ja vahetult meie kõigini.

Plastpakendijäätmeid tuleb järjest enam peale. Ainuüksi Euroopas tekib neid igal aastal ligikaudu 16 miljonit tonni. Ringlussevõtt jääb aga tekkest maha ning käärid suurenevad EL-is tervikuna ja veidi ka Eestis.

Maa päeva korraldatakse 1970. aastast alates igal aastal ja see on kaasaegne suurim üleilmsete keskkonnaküsimuste teavitusplatvorm. Loe rohkem Maa päeva kohta siit.
 

Andmed:

Plastpakendi jäätmete teke ja käitlus

Plastpakendi jäätmete  ringlussevõtu määr

Õhukeste (paksusega alla 50 mikroni) kilekottide tarbimine

 

Andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.


Täpsem teave:


Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181
press [at] stat.ee

Foto: Shutterstock

29. mail on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!