Igas esimeses klassis alustab kooliteed vähemalt üks 6-aastane laps

Blogi
Postitatud 1. september 2020 10:15 , analüütik Käthrin Randoja

Eestis sündinud laste arvu vaadates on selge, et nii sel sügisel kui ka lähiaastatel alustab kooliteed vähem kui 15 000 last. Enne koolikohustusliku ea saabumist läheb kooli iga 15. laps ja enamasti võtavad noorelt õpilase tee ette just tüdrukud.

Eelmisel õppeaastal astus esimesse klassi 14 094 õpilast. Nende hulgas oli 144 õpilast, kes olid jäänud klassi kordama, seega oli uusi koolilapsi 13 950. Koolikohustuslikus eas oli esimese klassi õpilastest sel hetkel 90%, ülejäänud lapsed astusid kooli kas nooremalt või vanemalt. Lapsed jõuavad koolikohustusliku eani, kui nad saavad enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks.

Enne koolikohustusliku ea saabumist alustas haridusteed ligi tuhat last. Üle poolte (65%) noorelt kooli läinutest olid tüdrukud. Aastavahetuseks oli valdav osa neist siiski saanud seitsmeaastaseks. Aasta lõpuks oli alla seitsmeaastaseid õpilasi esimestesse klassidesse jäänud vaid üks protsent. Seega pannakse 6-aastaselt kooli lapsed, kellel on lähikuudel sünnipäev tulemas.

Õpilaste seas oli ka neid, kelle koolitee algas veidi hiljem: 8-aastaselt ja üksikutel juhtudel ka 9-aastaselt. Hiliseid kooliminejaid oli veidi üle 500. Neist omakorda kolmandik läks 1. septembril kooli küll 7-aastaselt, aga sai septembrikuu jooksul 8-aastaseks ja oli seega koolikohustuslikus eas juba aasta varem. Teine kolmandik hilistest kooliminejatest käis lasteaias 7-aastaselt, aga sai suvekuude jooksul 8-aastaseks. Viimane kolmandik sai 8-aastaseks peamiselt perioodil jaanuarist maini. Hiliste kooliminejate hulgas oli poisse kolm korda rohkem kui tüdrukuid.

Erakoolide esimestes klassides alustas eelmisel õppeaastal kooliteed 1168 õpilast (8%). Kümme aastat tagasi oli erakoolides õpinguid alustavate laste osatähtsus kaks korda madalam. Muutuse taga on erakoolide arvu jätkuv suurenemine – kui kümme aastat tagasi pakkus üldharidust 33, siis eelmisel õppeaastal juba 58 erakooli.

Uue õppeaasta täpsed õpilaste arvud selguvad novembri keskpaigas, kui koolid on esitanud andmed Eesti Hariduse Infosüsteemis. Seniks saab heita pilgu varasemale ja proovida vaadata ka tulevikku. 

Esimesse klassi läks rekordarv õpilasi taasiseseisvumisaja alguses, mil õpilaste arvud küündisid peaaegu 23 000-ni. Sellele perioodile järgnes järsk langus ja näiteks 2005. aastal läks esimesse klassi vaid ligi 12 000 õpilast. Järgnes mõõdukas tõus, mis tipnes 2015. aastal 15 500 esimese klassi õpilasega. Sealt edasi on õpilaste arv taas languses olnud.

 

Esimesse klassi astuvate laste arvu muutumist saab üldjoontes aimata, kui vaadata 6-aastaste laste vanuserühma suurust. Selle aasta alguse seisuga oli kuueaastaseid lapsi 220 võrra vähem kui 2019. aastal, seega käesoleval õppeaastal esimese klassi õpilaste arv pigem kahaneb veidi. Täpset prognoosi on aga pea võimatu teha, sest lapse kooli minekut mõjutavad ka lapsevanemate valikud ja see, kui palju rändab sellises vanuses lastega peresid aasta jooksul riiki sisse ning siit välja. Kui vaadata rahvastikuprognoosi, siis võib järgnevatel aastatel esimesse klassi astujate arvus aimata tõusu. Kümne aasta perspektiivis on aga siiski näha langustrendi, mis viib esimese klassi õpilaste arvu 13 000 piirimaile.

Milliseks kujuneb käesoleval sügisel kooliteed alustavate laste esimene õppeaasta ja haridustee, ei tea veel keegi. Küll aga soovime statistikaameti poolt kõigile koolilastele põnevaid uusi teadmisi ja toredaid sõpru!

Head kliendid! Seoses hooldustöödega on kuni 15 minutiline katkestus Statistikaameti veebilehel kolmapäeval, 23.09.2020 kell 18:30 - 18:45. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.