Taliteravilja kasvatatakse tänavu rohkem, suviteravilja vähem
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse Eestis 2025. aastal teravilja teraks 347 000 hektaril ehk 2000 hektari võrra väiksemal pinnal kui 2024. aastal. Eelmise aastaga võrreldes on taliteravilja kasvupind suurenenud 9%, suviteravilja kasvupind aga vähenenud 13%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakovi sõnul on esialgsetel andmetel kogu kasutatava põllumajandusmaa suurus tänavu 983 400 hektarit, mis on mullusega võrreldes jäänud suuresti samaks. „980 600 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning ülejäänud veidi rohkem kui 2800 hektarit tuleb kokku koduaedadest,“ selgitas Kardakov.
Analüütik ütles, et teraviljakasvupind on aastaga vähenenud 2000 hektari võrra, ilmselt haljassöödaks koristatava vilja arvelt. Teravilja kasvupinnast 62% moodustab taliteravili ja 38% suviteravili. Nii kõrge ei ole taliteravilja osatähtsus varem olnud. Taliteravilja kasvatatakse 213 700 hektaril ja suviteravilja 133 300 hektaril.
Teravilja kasvupinnast 54% ehk 186 300 hektaril kasvatatakse nisu. Tänavu kasvatatakse talinisu 158 900 hektaril, mis on peaaegu 14% rohkem kui mullu. Suvinisu kasvupind on aga aastaga vähenenud 18%. Otra kasvatatakse 80 000 hektaril, sellest 30 000 hektaril taliotra ja ülejäänud pinnal suviotra. Odra kasvupind on vähenenud 16%. Kaera kasvatatakse 48 700, rukist 17 900, tritikut 6900 ja tatart 7200 hektaril.
Kardakovi sõnul ei ole viimase kümne aasta jooksul teravilja kasvupinnas olulisi muutusi toimunud. „Eesti taasiseseisvumise eelset taset ei ole see saavutanud, tol ajal ulatusid pinnad ka üle 400 000 hektari,“ lisas ta. "Huvitava võrdlusena võib märkida, et kui veel 15 aastat tagasi oli loomakasvatuse tõttu enim kasvatatud teravili oder, siis nüüd on see nisu," tõi Kardakov veel välja.
Rapsi ja rüpsi kasvatatakse 61 900 hektaril, mis tähendab, et kasvu kogupind on võrreldes möödunud aastaga suurenenud 3%. Talirapsi kasvatatakse sellel aastal 55 000 hektaril, suvirapsi aga 6900 hektaril, mida on 46% vähem kui mullu. Kaunvilju kasvatatakse esialgsetel andmetel tänavu 65 700 hektaril ehk 9% enam kui eelmisel aastal. Peamise kaunviljana kasvatatakse põldhernest – 49 800 hektaril. Põlduba kasvatatakse 15 800 hektaril.
Kartuli kasvupind võrreldes eelmise aastaga oluliselt muutunud ei ole. Kartulit kasvatatakse sel aastal 3200 hektaril. Avamaaköögivilju kasvatatakse 2400 hektaril ja maasikaid 550 hektaril. Viljapuu- ja marjaaedu on tänavu 3900 hektarit.
Kasvupindade esialgsed andmed põhinevad PRIAs juuni lõpuks registreeritud põllumajanduskultuuride pindadel. Esialgsed teravilja, kaunvilja ja rapsi-rüpsi saagiprognoosid avaldab statistikaamet juba septembri lõpus ja lõplikud andmed nii kasvupinna kui ka saakide kohta 2026. aasta alguses.
Detailsemad andmed on avaldatud statistikaameti andmebaasis. Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)