Kaido Paabusk: statistikaamet on oma töös juba ette ebaõnnestunud, kui panna meile liiga kõrged ootused
Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 21. oktoobril 2025.
Statistika valdkonna suurkujule George E. P. Boxile on omistatud ütlus: „Kõik mudelid on valed, aga mõned neist on kasulikud.“ Seda aforismi võiks kõigi statistiliste näitajate puhul meeles pidada.
Mitte, et neid näitajaid ei tohiks usaldada, aga tuleks meeles pidada, et need on statistiliste meetodite kaudu saadud näitajad, millel on omad piirangud.
Viimastel kuudel on palju räägitud andmetest ja nende kvaliteedist. Põhjust selleks on andnud statistikaameti elektrienergia komponent tarbijahinnaindeksis ning viga keskmise palganumbri avaldamisel. Andmekvaliteedi võtmes on aga laiemat arutelu tekitanud ka konjunktuuriinstituudi avaldatava tarbijakindluse näitaja.
„Miks te neid andmeid kogute ning kas neid üldse kasutatakse?“
Ühelt poolt on sellised olukorrad kahtlemata negatiivsed, sest külvavad tõejärgsesse ühiskonda veelgi suuremat ebakindlust ning suurendavad tõenäosust, et lõpuks ei usalda inimesed enam kedagi. Samas on need olukorrad juhtinud kahtlemata tähelepanu ka andmete olulisusele tänapäevases maailmas.
Kui me varasemalt pidime statistikaameti töötajatena sageli vastama küsimustele, miks te mingeid andmeid kogute ning kas neid üldse kasutatakse, siis nüüd peame selgitama, mitmete miljonite eurode ulatuses meie metoodika valik majandust või riigirahandust võis mõjutada. Konjunktuuriinstituudi juhti on aga süüdistatud lausa miljardise kahju tekitamises Eesti majandusele.
Kogu see ühiskondlik arutelu toob meid taas tõdemuseni, et andmetel on väärtus ja mõju, mida ei tohi kuidagi alahinnata. Need tõstatunud probleemid annavad kahtlemata sõnumi, et peame statistiliste metoodikate valikul toetuma tugevatele teaduspõhistele alustele.
Teisalt eeldab see seda, et ka andmete kasutaja ise saab aru, mida need andmed tähendavad ning millised on nende kasutamise piirangud.
Eestis koondab statistikaamet kõige ulatuslikumad andmed sotsiaalmajanduslike näitajate kohta. Need kogutakse rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikate alusel ja sõltumatu järelevalve all, mis tagab võrreldavuse ka teiste riikidega.
Lisaks on metoodikad avalikud, mis annabki ekspertidele hea võimaluse neid vaidlustada.
Mul on hea meel, et nii Eesti Panga kui ka kommertspankade makroökonomistid analüüsivad meie andmeid põhjalikult ning pea iganädalaselt tõstatavad nende kohta ka küsimusi. Sama teevad analüütikud ja teadlased teistes valdkondades.
Statistikaametil üksi ei saa kunagi olla sellist võimekust, et suudaksime kõiki oma näitajaid nii paljude erinevate nurkade alt analüüsida. Seega on meie metoodikate läbipaistvus ning kasutajate aktiivsus andmete analüüsimisel see, mis peakski päeva lõpuks tagama usaldusväärsuse andmete kvaliteedis.
Konkreetne number ei ole kunagi absoluutne tõde, vaid parim hinnang
Siiski tuleb mõista, et statistika ei mõõda lihtsaid ja muutumatuid nähtusi. Sotsiaalmajanduslikud protsessid on dünaamilised ja mitmemõõtmelised. Erinevad eeldused ja lähenemised võivad anda erinevaid tulemusi isegi siis, kui kasutatakse samu matemaatilisi meetodeid.
See on ka põhjus, miks näitajatele on seatud veapiirid ja usaldusvahemikud. Konkreetne number ei ole kunagi absoluutne tõde, vaid parim hinnang, mida on võimalik mõõta sellel hetkel kasutada olevate vahendite ja andmetega.
Usaldus on kahepoolne tee
Viimaste kuude avalikud vaidlused on näidanud, et usaldamatuse õhutamine võib viia nõiaringi: vähenevad küsimustike vastamismäärad, halveneb andmete kvaliteet ja kasvab kriitika, mis omakorda vähendab vastamismäära jne.
Lahendus siinkohal on minu hinnangul professionaalne arutelu. Statistikaamet teeb kõik selleks, et vigu kiiresti parandada ja metoodikaid selgitada, kuid usaldus on alati kahepoolne tee.
Kuidas siis hoida usaldust? Usun, et läbipaistvuse kaudu. Andmete kvaliteedi hoidmiseks peavad metoodikad ja arvutuskäigud olema avalikud. Koostöö analüütikute, teadlaste ja teiste oluliste sidusgruppidega on hädavajalik, sest kõiki nurki üksi läbi valgustada ei suuda ükski asutus. Arutelu olgu terviklik – vaielda tuleb faktide, mitte emotsioonidega.
Riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on. Anname endast parima, et näitajad, mida avaldame, oleksid kvaliteetsed.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)