Uudis
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Koos Eesti, Rootsi ja Euroopa Liiduga edendab Ukraina oma statistikasüsteemi reforme algatuse kaudu, mille eesmärk on toetada riigi ülesehitust ja EL-iga integreerumist.
Uudis
Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt
1. juunil tähistatakse Eestis rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on muu hulgas pöörata tähelepanu laste heaolule ja arenguvõimalustele. Viimase, 2020. aastal läbi viidud üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu andmetel sõltuvad lastega perede tarbimisvalikud Eestis suuresti pere suurusest ja võimalustest.
Uudis
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Uudis
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti värsked internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Võrreldes 2024. aastaga kasvas internetikasutus 20 000 leibkonna võrra.
Uudis
Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem
Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.
Blogi
Sinu hääl loeb: ka statistika tegemisel!
Statistikaamet alustab selle aasta alguses nelja olulise uuringuga, mis selgitavad välja, kuidas on aastaga muutunud Eesti inimeste sissetulekud ja elamistingimused, milline on olukord tööturul ja kui usinalt on meie inimesed viimasel ajal reisinud. Ei ole kaugeltki liialdus, et iga eestimaalase hääl on vajalik, andmaks ühiskonnale tagasisidet ja tuua välja nii kitsaskohad kui edusammud. Ka sinu panus on oluline, et peegeldada ühiskonda terviklikult ning usaldusväärselt.
Uudis
Eestimaalased kasutavad internetti järjest rohkem
Statistikaameti andmetel* on internetiühendus 93,2%-s Eesti kodudes. Võrreldes eelmise aastaga, mil internetiühendusega leibkondi oli kokku 533 300, on see arv tõusnud 13 000 võrra. Sealjuures on juurde tulnud ka e-ostlejaid.
Blogi
Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?
Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Blogi
Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas
Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Blogi
Kümnendi jooksul on perede kulutused oluliselt muutunud
Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Paljud mäletavad sellega seoses ilmselt kampaaniat „Euro hinda ei tõsta“, mille eesmärk oli ära hoida põhjendamatu kaupade ja teenuste hinnatõus. Jätame hinnatõusu osa igaühe enda otsustada, aga vaatame, millele kulutasid inimesed toona võrreldes praegusega rohkem või vähem.
Uudis
Statistikaamet uurib taas Eesti inimeste elamistingimuste ja finantskäitumise kohta
Statistikaamet alustas iga-aastast Eesti sotsiaaluuringut, et selgitada välja aastaga toimunud muutused inimeste sissetulekutes ja elamistingimustes. Paralleelselt alustati koostöös Eesti Pangaga ka viimati neli aastat tagasi korraldatud Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut, mille fookuses on inimeste rahatarkus ning tarbimisharjumused.
Uudis
Eestlane kui saunarahvas ehk kellel on saun ja millised on valikuvõimalused neil, kes sooviksid seda soetada?
Saunakultuuril on tähtis roll eestlaste identiteedis ja mõne jaoks on saun isegi püha koht. Statistikaamet uuris, kui levinud on saun Eesti leibkondades ja milliseid valikuvõimalusi pakub kinnisvaraturg neile, kes soovivad endale sauna soetada.
Uudis
Lavastus äratab numbrid ellu
Mis lõhn on vaesusel? Mida kujutab endast absoluutne vaesus? Just selliste küsimuste keerises lahkus Vabal Laval lavastunud etenduselt „Inimesed ja numbrid“ statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo.
Uudis
Suureneb nii üksi elavate inimeste, aga ka kolmelapseliste perede arv
Statistikaameti andmetel on selle aasta seisuga Eestis 626 000 omavahel eelarvet, toitu või mõlemat jagavat ning põhiliselt ühises eluruumis elavat leibkonda. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nii üksi elavate alla 65-aastaste kui ka vähemalt kolme lapsega leibkondade arv.
Uudis
Ene-Margit Tiit: leibkonna määramise kitsaskohti tuleb osata arvestada
Leibkond ja perekond on mõisted, mida kasutatakse rahvaloendustel. Nende täpne määratlemine on vajalik, sest muidu võidakse neid mitmeti tõlgendada. Mõlema mõiste sisu ja täpne määratlus on aja jooksul siiski mõnevõrra muutunud.