Keskmine palk oli teises kvartalis 2243 eurot

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets.

Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%.

 „Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479 eurot, mis tähendab ligikaudu 5,3% kasvu,“ täpsustas Vaikmets.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Tegevusalade lõikes oli kõrgeim keskmine brutopalk info ja side tegevusalal, ulatudes teises kvartalis 3837 euroni. „Samas  ei olnud kasv (3,6%) enam nii kiire kui varem,“ lisas Vaikmets. Aastases võrdluses on 19,6% võrra kasvanud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala töötasu, mis teise kvartali andmetel oli 3783 eurot. „Samas mõjutab praegust tulemust ka asjaolu, et aasta tagasi oli palgakasv sellel tegevusalal vaid 0,8%. Lisaks on palgakasvu mõjutanud ka energiasektori ettevõtetes toimunud restruktureerimised,“ märkis juhtivanalüütik. 

Kõige madalam on keskmine brutopalk endiselt majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1389 eurot). Muude teenindavate tegevusalade töötajate keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1430 eurot. „Ka madalama palgatasemega tegevusaladel on töötasu siiski aastaga tõusnud – mõlemal tegevusalal oli palgakasv ligikaudu 4%,“ lisas Vaikmets. 

Teistes suuremates valdkondades kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis töötlevas tööstuses 6%, kaubanduses 5,7% ja ehituses 5,1%. 

Palgatöötajaid oli teises kvartalis kokku 588 710, mida on 5183 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta teises kvartalis palgatöötajaid töötlevas tööstuses – 101 085 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 85 548 töötajaga, haridusvaldkond 64 578 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 619 töötajaga.

Samas oli palgatöötajaid võrreldes esimese kvartaliga 8611 võrra rohkem. „Selle taga on ka hooajatööliste arvu suurenemine,“ kommenteeris juhtivanalüütik. 

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1840 eurot, mis on 6,1% ehk 106 euro võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga muutused on sarnased keskmise palga muutustega nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.

Keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. Väljamakseks loetakse rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised. Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Alates 2025. aasta kolmandast kvartalist avaldab statistikaamet keskmise palga andmeid ka kohalike omavalitsuste kohta. Asukoha andmete aluseks on töötamise asukoht, mitte palgatöötaja elukoht. Näiteks: kui inimene elab Rae vallas, kuid tema töökoha asukoht on Tallinn, kajastub tema palk Tallinna palgastatistikas. Aasta andmed leiab siit ja kvartali andmed siit.

13.02.2026 jõustunud töölepingu seaduse muudatus, mis võimaldab sõlmida paindliku tööaja kokkulepet, praegu statistikaameti avaldatud palgastatistikas ei kajastu. Statistikaamet seirab paindliku tööaja kokkulepete kasutamist registriandmetes ning planeerib vajaduse korral vastavaid metoodilisi uuendusi tulevikus.

Esitatud palgastatistika põhineb tegevusalade klassifikaatoril EMTAK 2008 (EMTAK-08). 2025. aastal jõustus uus tegevusalade klassifikaator. Statistikaamet analüüsib EMTAKi muudatuse mõju palgastatistika näitajatele ning plaanib avaldada uuel EMTAKil põhinevad 2025.–2026. aasta andmed hiljemalt 2027. aastal.

Brutokuupalga muutustes ei kajastu 2026. aastal suurenenud maksuvaba miinimumi mõju, kuna see puudutab eelkõige töötajate netosissetulekut.

Andmed on avaldatud 03.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Detailsemad andmed on avaldatud palga ja tööjõukulu valdkonnalehel. 

Tutvu värskete palgaandmetega ka statistikaameti palgarakenduses.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

Foto: Shutterstock