Suureneb nii üksi elavate inimeste, aga ka kolmelapseliste perede arv
Statistikaameti andmetel on selle aasta seisuga Eestis 626 000 omavahel eelarvet, toitu või mõlemat jagavat ning põhiliselt ühises eluruumis elavat leibkonda. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nii üksi elavate alla 65-aastaste kui ka vähemalt kolme lapsega leibkondade arv.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul on tänavu Eestis 8600 leibkonda rohkem kui eelmisel aastal. Lastega leibkondi on 155 500 ja lasteta leibkondi 470 500.
„Leibkondade arvu on oluline teada, et teha rahvastiku- ja sotsiaalpoliitilisi otsuseid. Näiteks võiks analüüsida, mida toob kaasa asjaolu, et üksi majandavate inimeste arv suureneb väga kiiresti. Kui 2000. aastal oli üksi elavaid alla 65-aastaseid 106 600, siis tänavu juba 154 600,“ ütleb Müürsoo.
Eelmise aastaga võrreldes on lisandunud 8400 üheliikmelist, 3400 kaheliikmelist ja 500 vähemalt viieliikmelist leibkonda. Kolmeliikmeliste leibkondade arv on vähenenud 2800 ja neljaliikmeliste arv 900 võrra. „Positiivne on, et vähemalt kolme lapsega leibkondade arv on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Kui 2015. aastal oli selliseid leibkondi 9600, siis sel aastal juba 17 200. Eelmise aastaga võrreldes lisandus 2300 vähemalt kolme lapsega paari,“ lisab Müürsoo.
Hinnangud tuginevad 2020. aasta esimeses pooles korraldatud Eesti Sotsiaaluuringule, milles osales 6434 leibkonda. Esitatud hinnangud on saadud valikuuringu tulemusena, mistõttu tuleb arvestada esineda võiva mõõtmisvea ja mittevastamisest tingitud nihkega.
Vaata ka leibkondade valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.