1 360 745 inimest: rahvaarv langes teist aastat järjest
Statistikaameti andmetel elab Eestis 2026. aasta 1. jaanuari seisuga 1 360 745 inimest, mida on 9250 võrra vähem kui aasta varem. Rahvaarv langes teist aastat järjest. Mullu sündis 9240 inimest ja suri 15 688 inimest. Eestisse rändas 15 212 inimest ja Eestist rändas välja 18 014 inimest.
Statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika teenustiimi juhi Kadri Rootalu sõnul moodustas kaks kolmandikku rahvaarvu langusest negatiivne loomulik iive ja ühe kolmandiku negatiivseks pöördunud rändesaldo. „Viimastel aastatel rahvaarvu kasvule kaasa aidanud ja negatiivset loomulikku iivet korvanud rändesaldo pöördus 2025. aastal enam kui kümne aasta järel taas negatiivseks ning Eestist lahkus 2802 inimest rohkem, kui siia saabus,“ sõnas ta ja lisas, et loomulik iive jäi 6488 inimesega negatiivseks.
Rahvaarvu muutus, 2010–2025
| Aasta | Rahvaarvu muutus | Rändesaldo | Loomulik iive |
|---|---|---|---|
| 2010 | -3 630 | -2 484 | 35 |
| 2011 | -4 443 | -2 505 | -565 |
| 2012 | -5 043 | -3 682 | -1 394 |
| 2013 | -4 355 | -2 642 | -1 713 |
| 2014 | -2 548 | -733 | -1 933 |
| 2015 | 2 673 | 2 410 | -1 336 |
| 2016 | -309 | 1 030 | -1 339 |
| 2017 | 3 498 | 5 258 | -1 759 |
| 2018 | 5 687 | 7 071 | -1 384 |
| 2019 | 4 069 | 5 371 | -1 302 |
| 2020 | 1 179 | 3 782 | -2 602 |
| 2021 | 1 728 | 7 043 | -5 315 |
| 2022 | 34 088 | 39 757 | -5 669 |
| 2023 | 8 803 | 13 856 | -5 053 |
| 2024 | -4 692 | 1 374 | -6 066 |
| 2025 | -9 250 | -2 802 | -6 488 |
Keskmine sünnitaja on järjest vanem
2025. aastal sündis Eestis 9240 last, mida on 450 võrra vähem kui 2024. aastal. „Mullune sündide arvu langus (–4,6%) oli väikseim alates 2022. aastast, mil sündimus hakkas järsult langema. Tunamullu langes sündide arv ühe aastaga 11,5% ja aasta enne seda 6%. Võrreldes järsule langusele eelnenud perioodi (2010–2021) keskmisega on sündide arv langenud enam kui 30%,“ selgitas Rootalu.
Summaarne sündimuskordaja, mis arvestab sünnituseas naiste arvu, oli 2025. aastal 1,16. Aasta varem oli see näitaja 1,18 ja 2022. aastale eelnenud viieaastase perioodi keskmisena 1,62. Keskmine sünnitaja oli 31,2 aastat vana ja keskmine esmasünnitaja 29,4 aastat vana. Mõlemad näitajad mullu tõusid, jätkates sellega juba Eesti taasiseseisvumisest saati kestnud trendi.
2025. aastal sündis kõige rohkem esimesi lapsi (4010). Teisi lapsi sündis 3092 ja kolmandaid või enamaid lapsi 2138. Esimesi lapsi sündis arvuliselt mõnevõrra rohkem kui mullu, teisi ja kolmandaid lapsi sündis vähem. „Viimase nelja aastaga on märgatavalt suurenenud esimeste laste osatähtsus. Kui veel 2021. aastal moodustasid esimesed lapsed 37% kõigist sündidest, siis 2025. aastal oli näitaja juba 43% juures. Alates 2021. aastast on esimesi lapsi sündinud 19% vähem, teisi lapsi 35% vähem ja kolmandaid (või enamaid) 40% vähem,“ selgitas Rootalu.
Joonis 2. Lapse sünnijärjekord. Absoluutarvud ja osakaalud, 2005–2025
Ukraina kodanike väljaränne jätkub
Täpsustatud rände andmetel, mis arvestab ka registreerimata rännet, saabus Eestisse 15 212 inimest ja lahkus 18 014 inimest. Rändesaldo langusesse panustasid nii sisseränne kui väljaränne. „Sisserändajate hulk langes võrreldes tunamullusega 3422 inimese võrra, väljaränne kasvas 754 inimese võrra. Rändesaldo, mis veel 2024. aastal oli 1374 inimesega plusspoolel, langes aastaga 2802 inimesega miinuspoolele,“ kirjeldas Rootalu viimaseid rändenäitajaid.
Rännet mõjutab jätkuvalt ka Venemaa-Ukraina sõda. „Kui viimastel aastatel on Ukraina kodanikud eelkõige andnud tooni sisserännanute hulgas, siis viimasel kahel aastal on Ukraina kodanike osakaal kasvanud märgatavalt väljarännanute seas,“ ütles Rootalu. „Suurenenud väljarände taga on eelkõige Ukraina, aga ka Eesti enda kodanikud. Teataval määral mõjutab väljarännet ka rändestatistika metoodika: kui riigist lahkumisel jäetakse väljaränne ametlikult registreerimata, jõuavad need andmed statistikaametini viitega,“ selgitas Rootalu, miks on Ukraina kodanike väljaränne viimasel aastal jõudsalt kasvanud, ning pakkus, et osa rännanutest võis tegelikult lahkuda juba varem.
Eesti kodanikke saabus eelmisel aastal riiki 4672 ning lahkus 6283 ehk lahkujaid oli 1611 võrra rohkem kui saabujaid. Ukraina kodanikke lahkus Eestist rohkem, kui saabus – vastavalt 5617 väljarännanut ja 4791 sisserännanut.
Kes on Eesti elanikud?
- 18,7% Eesti elanikest on alaealised. 18–64-aastaste osakaal on 59,9% ning 65 ja vanemate osakaal on 21,4%. Aastaga langes alaealiste osakaal ning kasvas pensioniealiste osakaal.
- Meeste osakaal on 47,5% ja naiste osakaal 52,5%.
- 82,2% (1 119 000) Eesti elanikest on Eesti kodakondsusega, 5,5% Venemaa kodakondsusega, 4,6% Ukraina kodakondsusega ja 4,3% määramata kodakondsusega. 3,4% Eesti elanikest on mõne muu riigi kodakondsusega. Rahvuselt on eestlaste osakaal kogu rahvastikust 68,5% (933 000), mis on samas suurusjärgus eelmise aastaga.
Statistikaameti avaldatud täpsustatud rahvaarv arvestab lisaks jaanuaris avaldatud esialgsele rahvaarvule ka registreerimata rändega.
Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte.
Rahvastikustatistikas kasutatavate andmeallikate ja metoodikate kohta saab lugeda metoodikaraportist.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484