Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Sissetulek Ida-Virus on Harjust kuus aastat maas

Blogi
Postitatud 9. veebruar 2021 11:00

Elanike sissetulek on üks olulisemaid näitajaid ühiskonnas. Statistikaamet arvutab lisaks netosissetulekule ka leibkonna koosseisu arvestavat ekvivalentnetosissetulekut. Mida see endast kujutab ja miks seda vaja on, selgitavad 2019. aasta andmete põhjal sotsiaalse heaolu ja tööturu tiimi praktikant Hedi Teidearu ning juhtivanalüütik Anet Müürsoo.

Ühisel pinnal koos elavad, eelarvet ja/või toitu jagavad inimesed moodustavad leibkonna. Ühiselt kulutatakse ka osa leibkonna sissetulekust, näiteks jagatakse majapidamistarbeid, autot ja kodumasinaid. Ülejäänud osa sissetulekust kulutatakse iga leibkonnaliikme kohta vastavalt vanusele eraldi. Ekvivalentnetosissetulek ongi leibkonna suurust ja koosseisu arvestav sissetulek, mis näitab iga liikme suhtelist osa ühisest tarbimisest ning võimaldab hinnata, milline on leibkonna majanduslik heaolu tegelikkuses.

Leibkonna ühise sissetuleku arvutamiseks antakse igale leibkonnaliikmele tarbimiskaal. Esimese täiskasvanud liikme kaal on 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste liikmete kaal 0,3 (vaata näidet teksti lõpus olevalt skeemilt). Tarbimiskaalude arvestamine aitab arvutada ja paremini võrrelda erineva suuruse ning tüübiga leibkondade sissetulekuid ja vähendada leibkondade koosseisu erinevuste mõju vaesuse määramisel. Lisaks palgatulule arvestatakse leibkonna sissetulekuks veel liikmete poolt saadav tulu ettevõtlusest ning maa ja vara rendist, samuti sotsiaaltoetusi (sh pensionid) ning regulaarselt saadavaid makseid.

Leibkonna suurust ja koosseisu arvestav keskmine kuu ekvivalentnetosissetulek ühe leibkonnaliikme kohta on viimase kümne aasta jooksul enam kui kahekordistunud: 2010. aastal oli see 547 eurot, 2019. aastal aga 1142 eurot.

Leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek, 2010–2019

Maakondlikud erinevused

Kõige suurem on elanike kuu ekvivalentnetosissetulek Harju (1298 eurot), Tartu (1146 eurot) ja Rapla maakonnas (1123 eurot), kõige väiksem aga Ida-Viru (898 eurot), Valga (900 eurot) ning Jõgeva maakonnas (937 eurot). Viimase kümne aastaga on ekvivalentnetosissetulekud kõige rohkem suurenenud Põlva (128%), Lääne-Viru (126%) ja Valga maakonnas (124%), kõige vähem aga Pärnu (85%) ning Lääne maakonnas (86%).

Elanike kuu ekvivalentnetosissetulek (eurot), 2010–2019*
  2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Harju 651 707 826 868 932 986 1032 1123 1220 1298
Hiiu 505 522 684 677 711 757 798 917 899 1038
Ida-Viru 412 434 528 544 614 651 680 740 826 898
Jõgeva 438 484 516 612 611 691 735 825 879 937
Järva 473 499 611 657 709 719 823 863 951 1014
Lääne 552 577 589 672 738 730 800 833 968 1027
Lääne-Viru 458 499 578 615 679 741 715 875 947 1035
Põlva 422 465 575 598 580 635 666 763 843 963
Pärnu 520 523 575 592 672 721 826 868 938 962
Rapla 525 585 646 645 708 758 838 966 1100 1123
Saare 502 561 567 627 679 762 814 940 960 1081
Tartu 571 632 731 760 803 837 881 969 1059 1146
Valga 402 437 513 612 646 650 715 739 775 901
Viljandi 567 520 550 612 602 735 797 925 922 994
Võru 430 471 504 587 624 705 767 794 866 927

* Alates 2012. aastast on osaliselt tegemist registriandmetega. Varasemate aastate andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal. Kuni 2011. aastani on andmed eurodesse ümber arvutatud koondandmete baasil (1 euro = 15,6466 Eesti krooni).

Leibkonna suurus mõjutab sissetulekut

Leibkonna suurust ja tarbimiskaale arvestades oli 2019. aastal lastega leibkonna ühe liikme sissetulek kuus 1210 eurot. Lasteta leibkondadel oli see 131 eurot väiksem ehk 1079 eurot.

Kõige suurem oli leibkonnaliikme kuu ekvivalentnetosissetulek ühe lapsega paaridel (1393 eurot) ja kõige väiksem leibkondadel, mille moodustasid üksik täiskasvanu lapse või lastega (916 eurot). Kümne aastaga suurenes ekvivalentnetosissetulek aga kõige enam leibkondadel, mille moodustasid vähemalt kolme lapsega paarid (116%) ja lapse või lastega üksik täiskasvanu (114%).

Kõige madalama sissetulekuga on läbi aastate olnud leibkonnad, kuhu kuulub üksik 65-aastane või vanem isik. Sellise leibkonna ekvivalentnetosissetulek oli ühes kuus 619 eurot. Üksikust alla 65-aastasest isikust koosneva leibkonna sissetulek oli vastavalt 993 eurot kuus. Eraldi leibkonna moodustanud üksiku mehe sissetulek oli 872 eurot ja üksiku naise sissetulek 812 eurot.

Meeste ekvivalentnetosissetulek oli 2019. aastal ühes kuus 1165 eurot ja naistel 1121 eurot. Kõige suurem oli sissetulek 25–34-aastaste vanusegrupis: meestel 1316 eurot ja naistel 1373 eurot. Võrreldes 2010. aastaga on meeste ekvivalentnetosissetulek suurenenud 107% ja naiste 110%. Selle taga võib olla palgalõhe vähenemine, mis kahanes 2011. aasta 22,9%-lt 2019. aastaks 17,1% peale.

Vaesuses elavad inimesed

Ekvivalentnetosissetulek on ühtlasi aluseks nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse piiri arvutamisel. 2019. aastal elas absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% Eesti elanikkonnast.

Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Kokku oli selliseid inimesi 30 500 ehk teisisõnu oli nende leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek väiksem kui 221 eurot.

Suhteline vaesus näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam ehk see peegeldab sissetulekute ebavõrdsust riigis. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelises vaesuses elas 272 700 inimest, kelle leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 611 eurot. Piltlikult öeldes võib suhtelises vaesuses elav inimene küll hästi teenida, aga kuna teistel ümberringi on veel suurem sissetulek, tekib ebavõrdsus.

Andmed põhinevad Eesti sotsiaaluuringu tulemustel. 2020. aastal osales uuringus 6434 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2020. aastal 2019. aasta sissetulekute kohta. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldatakse ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Kui oled sattunud praegu toimuva 2021. aasta Eesti sotsiaaluuringu valimisse, siis vasta kindlasti!

Vaata ka sissetuleku valdkonnalehte: stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/sissetulek

Kui soovid sel teemal rohkem teada saada, siis loe ka blogilugu keskmise brutokuupalga, palgatöötaja kuu keskmise brutotulu, mediaanpalga ning netosissetuleku ja ekvivalentnetosissetuleku peamiste erinevuste ja sarnasuste kohta siit.

Foto: Shutterstock